Bolševismi võimutsemise põhiline vahend on teatavasti nn. „klassiteadvuse” õhutamine ja „klassivõitluse” süvendamine. Need on mürgiks, mille süstimisega laostatakse rahvusorganism, mille abil purustatakse seda ühendavad ja koos hoidvad ajaloolised kultuuri- ja veresidemed, juhitakse inimesi unustama saatuseühtsus oma rahvuskaaslastega ja asetatakse nad teravasse vastuollu ning võitlusvahekorda üksteise suhtes. Et see täielikult õnnestuks, peab bolševism halastamatult võitlust ka kõigi muude inimesi ühendavate hingeliste seoste vastu, nagu usulised, perekondlikud, sugulus- ja sõprussidemed. Inimene peab muutuma hingeliselt täiesti isoleerituks, üksikuks, „vabaks” Nõukogude riigi kodanikuks. Selle mürgi süstimise meetodid on kujunenud omaette täiuslikuks kunstiks, mis kasutab ära esmajoones kõiki inimese nõrkusi ja pahelisi külgi, nagu kadedus, ahnus, rumalus ja julmad instinktid, kuid püüab samal ajal väärteele juhtida ja oma teenistusse rakendada kas inimloomuse paremaid omadusi, nagu õiglus- ja kaastunne. „Jaga ja valitse”-põhimõtet ei ole seni keegi inimsoo ajaloo kestel sellise täiuslikkuseni suutnud arendada.

Ühe aasta jooksul oli Eesti selle bolševistliku valitsemiskunsti tegevusväljaks, kuhu oli rakendatud tohutu aparaat propagandaks, spionaažiks, jälitamiseks ja otseseks terroriks. Oma erilise hoole alla oli bolševistlik võim võtnud arusaadavail põhjustel just kooli. On arusaadav siis, et ta just sel alal on suutnud teha õige suurt laastamis- ja hävitustööd. Leidus eesti õpetajate seas isikuid, kuigi väheseid, kes „ärkasid” proletaarsele „klassiteadvusele”, kes tundsid end kutsutud olevat astuma võitlusse „töötava rahva” eest „kapitalistide ja mõisnikkude” vastu. Oli neid, kes samale teele kaldusid karjäärihuvist aetuna või terrori mõjul. Need olid bolševismi esimesed ohvrid.

Võrratult suuremad olid aga kaotused eesti koolile õpilaste ja õpetajate arreteerimiste, küüditamiste ja „mobilisatsioonide” tagajärjel. Õpilaste küüditamistest, mis toimus harilikult koos vanematega, puudub meil üksikasjalik ülevaade; samuti arreteerimistest. Mobilisatsiooni alla käisid õpilastest enamasti ainult keskkoolide abituriendid. Õpetajatepere kaotusi aga näitab üksikasjalikumalt järgmine Haridusdirektooriumi andmetel koostatud tabel (lk.641). Nagu sellest nähtub, on õpetajate kaotuse protsent suhteliselt õige kõrge. Eesti rahvale on see seda suurem kaotus, et enamik neist kuulus õpetajaskonna kõige energilisema ja aktiivsema osa hulka.

Eriti suur on kaotus meesõpetajate seas – kokku 389 isikut, mis moodustab üle 15% nende koguarvust.

Nende suurte inimkaotuste kõrval on bolševikud tekitanud hävitust ka materiaalsete varade alal. Täielikult on hävitatud üle maa 30 koolimaja, sellele lisaks veel osaliselt purustatud 49. Koolimööbel ja õppeabinõud on hävinud kõigis neis koolides, mille hooned hävisid. Peale selle on koolimööbel ja õppeabinõud suuremal määral kannatada saanud veel ligikaudu 70 koolil. Lisaks sellele on veel muidki majade, koolimööbli ja muu varanduse rikkumisi. Siingi, nagu igal teiselgi alal, püüdis bolševistlik hävituskirg end välja märatseda ja see hävitus on iseloomustav bolševismile üldse.

Suurtele sõnadele „moodsaist koolimajadest” viletsate hurtsikute” asemel ei järgnenud tegelikult ühtki ehitust ega selle algatustki. Ainult nende „hurtsikute” arvukad ahervaremed tähistavad bolševismi jälgi meie maal. Bolševistlik aasta jättis sügavad verised jäljed kogu meie rahvasse ja ka meie kooli ellu. Bolševistlik mürk püüdis külvata kõigi abinõudega vaenu ning umbusaldust õpetajate ja õpilaste, õpetaja ja seltskonna vahele, kihutada õpilasi kaasõpilaste ja õpetajate vastu, teha õpetajat võõra võimu käsilaseks. Kuid tules karastub teras ja bolševismiaja rasked katsumusedki avaldavad kahtlemata ka positiivset mõju meie rahvasse, eriti noortesse.

Nagu võib märgata, on need õpetanud meie noori, nagu kogu rahvastki, suhtuma ellu tõsisemalt ja sügavamalt, kasvatanud nende meele- ja tahtekindlust, äratanud neis elavat ühistunnet ja rahvusmeelsust, nagu see esines vahest ehk ainult Vabadussõja päevil. Vaatamata mõnedele suurel määral sõjaolukorrast tingitud häirivatele tunnustele tundub meie noorus praegu hingeliselt tugevam kui enne ja võib loota, et ta eesti rahva elu suudab edasi viia, veel väärtuslikumalt ja väärikamalt kui enne.

mobiliseeritud, arreteeritud jne. õppejõudude arv

Linnad ja maakonnad (koolivalitsused) 

Küüditatud: Mobiliseeritud: Arreteeritud: Mõrvatud1): Teadmata kadunud: Kokku: Üldse:

                        M   N   M   N   M   N   M   N   N   N   M   N

1.Tallinnas        10 14 77    -   16   2    -     -     3    1 106 17   123

2.Tartus           9    6    -     -     5    1    2    2     3   -    19    9      28

3.Narvas          4    5    7     -    2    -     -     -     -    -     13   6      18

4.Pärnus          1    3    -     -    -     -     -     -    -     -     1    3       4

5.Valgas          2    1    -     -     1    -     1    -     -     -     4     1      5

6.Viljandis        1    3    -     -     -     -     -     -     -    -     1    3       4

7.Rakveres      1    -     1    -     -    -     2    -     -    -     4     -        4

8.Harjumaal     7    8   26    -   4     -     2    -     3   1    42   9      51

9.Järvamaal      8    6    9     -    3     2    1    -      -    -    19   8      27

10.Läänemaal  20 12 14  -    4     1    1   -      -    -    39 13     52

11.Saaremaal   19 16 16   -    4     -     4    -     2    -    45 16     61

12.Pärnumaal    7    6    -     -    -     -     -     -     1    -     8    6      14

13.Virumaal      8   11   3    -    6    1     -     -     -    1    17   13    30

14.Tartumaal     4    4    2   -     2    -      3   -     8    6   19   10    29

15.Valgamaal    2    1    -    -     -    -      3    -     -     -     5     1      6

16.Viljandimaal 7   3    -    -     -    -      1    -     -     -     8     3     11

17.Võrumaal     9    8    -    -     2   -       1   -     1    -     13    8    21

18.Petserimaal  8    19   -   -    11   -      5   -     2     -    26   19    45

Kokku            125 126 155 -    60   7    26   2   23   9 389 144 533

                           251       155      67         28        32         (üle 10%)

1)Siia hulka on arvatud ka need 2 õpetajat, kes langesid metsavendadena kommunistide vastu võideldes.