EESTI RAHVAST on kogu tema ajaloo kestel ähvardanud hädaoht idast. Iga kord, kui eestlaste maale tungis vaenlane Sarmaatia lagendikelt, käisid sellega kaasas tapmised, piinamised, küüditamised, laastamised ja põletamised. Eestlaste maa pidi sageli jooma oma laste verd ja pisaraid. Nagu kõnelevad kroonikad, ei olnud peale idast tulnud vaenlase rüüsteretki enam kuulda isegi koerte haukumist ega kuke kiremist ning kui keegi nägi inimese jälge, siis suudles seda, sest ta ei suutnud uskuda, et peale tema leidub veel teisi elavaid inimesi.

Moskoviitide varasemad sagedased, kuid juhuslikud rüüsteretked kujunesid hiljem kavakindlaks vallutamiskavatsuseks oma võimupiirkonna laiendamise eesmärgiga. Neid rüüsteretki korraldati mitte ainult saagi- ja tapahimust, vaid ka kaalutlusel, et Eesti on geograafiliselt maa-ala, mis võib juurde anda kultuurilisi ja majanduslikke väärtusi. Nende pealetungidega sajandite vältel on ka kogu aeg vähenenud eestlaste eluruum. Eestlased ei olnud omal jõul suutelised vastu panema määratult ülekaalukale ülevõimule ja need alistumise ajajärgud olid alati kurvemaiks lehekülgedeks Eesti ajaloos. Haavad, mis rahvale löödi, paranesid küll aegade jooksul, kuid sünge mälestus neist jäi alatiseks rahva hinge. Hoolimata tuhandeaastasest võitlusest ida vastu on eesti rahvas säilinud kõikide ohtude kiuste ning see lakkamatu heitlus vaenuliste jõudude vastu on teda ainult karastanud ning kujundanud sitkeks ja vastupidavaks.

Kõige õudsem ja kannatusrikkam ajajärk saabus eesti rahvale siis, kui kogu maailma valitsemist ihkav bolševism valis oma esimeseks hüppelauaks lääne kultuurimaailma vastu väikse Eesti ja tema naabrid. Lühikese aja jooksul rakendas bolševistlik süsteem talle omaseid ebainimlikke meetodeid kõigil elualadel ning ühe hoobiga hävitati kõik see, mida eestlane oli saavutanud kõige suuremate pingutuste ja hoolega pika aja vältel. Meie teame, millist julma saatust bolševistlikud hirmuvalitsejad eesti rahvale ette valmistasid. Nende eesmärgiks oli tema lõplik hävitamine ja Eesti liitmine idaga. Ainult Suur-Saksamaa poolt alustatud ristisõda kogu kultuurmaailmale vaenulise bolševismi vastu päästis eesti rahva kindlast hävingust ja andis talle tagasi õiguse elule.

Koguteos „Eesti rahva kannatuste aasta” käsitleb just seda saatuslikku ja kõige süngemat ajajärku eesti rahva ajaloos. Teos põhineb sündinud ajaloolistel faktidel ning tema aluseks on isikute mälestused ja dokumendid.

Siinkohal olgu avaldatud tänu kõigile isikutele ja ametiasutustele, kes kas oma otsese tööga või materjalide andmisega on selle teose koostamisele kaasa aidanud.