Stalini kurikuulus hävitamiskäsk tabas raskelt meie põllumajanduslikku ühistegevust. Eriti „põhjalik” oli Moskva palgasulaste hävitustöö Kesk-Eesti suuremais ühistegelikes tööstusettevõtetes. Nii hävitati 1941.aasta juulis punaste jõukude poolt rida moodsaid käitisi põllumajandusliku tööstuse alal nagu Türi piimaühistu meierei, Võhma ühistegelik eksporttapamaja, ETK Põltsamaa majapidamistehased, Särevere kondenspiimatehas jne.

Türi piimatalitus oli oma ehituselt ja sisustuselt moodsamaid ühistegelikke piimatalitusi Eestis. Uus piimatööstuse hoone ehitati 1937.aastal ja läks maksma 157 000 krooni ühes täiendava sisustusega.

Piimaühistu hoone mineeriti bolševikkude poolt 13.juulil 1941 ja lasti õhku 18.juulil. Enne õhkulaskmist rüüstati meierei lagedaks moodsaist piimatööstuse masinatest ja riistadest, mis viidi ära Punaväe poolt. Õhkulastud hoone oma keskmises osas muutus täielikuks rusuhunnikuks.

Taganevate punajõukude poolt püüti seina äärde laotud puuriitade süütamisega süüdata ka uue piimatalituse hoone kõrval asetsevat vana meireihoonet, kuid tuli kustutati ühistu teenijate poolt Türi linnaelanike kaasabil. Kustutustöid püüdsid küll takistada üksikud punajõugud, kuid taganevate jõukude keskel lõhkevad Saksa mürsud sundisid neid loobuma oma kavatsusest ja päästma „oma nahka” paanilise põgenemisega.

Eriti jubedaks kujunes Võhma eksporttapamaja hävitamine, kus ühes suurte lihatagavarade põletamisega põletati tapamaja lautades elusalt ca 500 nuumsiga.

Tapamaja süüdati taganevate Punavägede riismete poolt 10.juulil 1941, kasutades süütematerjaliks keldris leiduvaid bensiinivaate. Süütamisel võttis kiiresti tuld ka tapamaja külmruumides asetsev sealiha ja rasva tagavara, mille süttimisel puhkes kohutav leekidemöll.

Hiiglaslike suitsusammaste ja leekide keskelt kostis kaugele sadade elusalt põlevate sigade karjumine. Kui kohalikud elanikud tegid katset sigade päästmiseks lukustatud uste tagant, siis avati nende pihta tuli punaarmeelaste poolt.

Tulemöll eksporttapamaja rusude keskel kestis kümmekond päeva. Kuigi peale punajõukude lahkumist püüti kohalike elanike ja tuletõrje poolt kustutada Võhma ühistegelike käitiste südamikus möllavat tulekahju, ei andnud leegitseva searasva ja liha kustutamise katsed pritside veejugadega mingeid tagajärgi.

Peale 500 nuumsea hävis Võhma ühistegelikus tapamajas 130 000 kg soolatud sealiha, 30 000 kg searasva ja 20 000 kg loomaliha. Seega tehti bolševike poolt maatasa ühistegelik suurkäitis, mis alles mõni aasta tagasi püstitati ümbruskonna talupidajate poolt kogutud summadega.

Ühtaegu tapamajaga süüdati enamlaste jõukude poolt ka Võhma majandusühisuse laoruum, mis samuti maani maha põles ühes kaupade tagavarade ja samas hoones eluneva kolme äriteenija vallasvaraga.

Saksa rünnaküksuste eest hirmul põgenevate punajõukude talitusviisile on iseloomulik, et Võhma majandusühisuse hobune, mida ei suudetud enam kaasa viia muu röövitud vara kõrval, lasti punaväelaste poolt kohapeal maha.

Omaette hävitusnumbriks kujunes ETK Põltsamaa majapidamise ja tehaste varanduste hävitamine punaste jõukude poolt.

6.juulil 1941 tulid majapidamisse Läti hävituspataljoni mehed, eesotsas Punaarmee juudi soost komandöriga. Kõigepealt otsustati maha tappa majapidamise 80-pealine tõukari. Kuid ometi leidus ETK Põltsamaa majapidamise tehase ruumes midagi, mis kallutas punased hävitajad kõrvale tõukarja hävitamise mõttest, ja see midagi oli ETK veinitehaste vein, mida toodeti majapidamise ja ümbruskonna talupidajate aedmarjadest.

Järgneva sündmustiku iseloomustamiseks toome väljavõtte ETK Põltsamaa majapidamise ülemaedniku poolt 2.oktoobril 1941 koostatud protokollist. Selles öeldakse sõna-sõnalt järgmist:

„ETK veinitehase kahes keldris oli umbes 60 000 liitrit veini, sellest 6000 liitrit pudelites. Pakitud pudelid võeti kaasa, kuid lahtised pilluti tiiki ja jõkke puruks. Vaatide pihta loobiti käsigranaate ja lasti püssidest. Vein voolas põrandale ja sealt ammutasid hiljem teised väeosad. Üks allohvitseridest oli kiidelnud: „Sain esimest korda veini sees ujuda.”

Joobnud sõdurid märatsesid, pildusid käsigranaate ja paugutasid püsse. Põrandalt ammutati veini hiljem ka vaatidesse, ja kuna joobnud punasõdurid ei saanud vaadile punni ette panna, siis taoti neid ette käsigranaatidega.

Sama allohvitser, kes kiitles veini sees ujumisega, hakkas rüüstama mesilaste tarusid, tassides kärgi konksu otsas ja pakkudes teistele. Mesilased omakorda ründasid sõdurit ja see hakkas neid püssist tulistama, lastes tarud läbi.

Korduvalt rüüstati majapidamise rahakappi.”

Üksikute pealtnägijate jutustuste järgi sumasid joobnud hävituspataljonlased ja punaväelased poolest säärest saadik veini sees, ammutades veinikeldri põrandal loksuvat märjukest kopsikutega suu juurde. Arusaadavalt ununes niisugusel korral ka majapidamise tõukarja mahatapmise kavatsus. Kuid sellest hoolimata langes punajõukude hävituskire ohvriks rida hooneid ETK Põltsamaa majapidamises ja tehastes, nagu tehaste peahoone, töölismaja, karjalaut, puuvilja hoiuruumid ja rida teisi ehitusi, kus tulle jäid põllutöömasinad-riistad, aurukatlad jne.

Taganevate Punavägede poolt viidi kaasa ka majapidamise 13 paremat hobust eesotsas sugutäkkudega.

Asjatundjate komisjoni poolt hinnati ETK Põlltsamaa majapidamises ja tehastes bolševike hävitustöö kahjusummat 278 256 kroonile.

Eelmainitud põllumajanduslike käitiste ja tööstusettevõtete kõrval, mis iseloomustasid meie ühistegeliku arengu kõrgtaset, muudeti punaste hävitajate poolt rusuhunnikuks Särevere riigimõisas asetsev kondenspiimatööstus, mis oli moodsamaid sellelaadilisi tööstusi Baltimaadel.

Peale ühistegeliku Võhma eksporttapamaja hävitati osaliselt ka Tartu eksporttapamaja.

Suurt hävitustööd tegid bolševikud meie ühispiimatalitustes, kus täiesti maha põletati 10 piimatalitust ja tugevate purustuste osaliseks said 20 piimatalitust. Peale selle sai kahju 48 piimatalitust, kus sisseseaded või hooned osaliselt purustati. Türi moodsa piimatalituse hävitamissaatuse osaliseks oleks saanud ka Eesti teine moodsaimalt sisustatud piimatalitus – Õisu piimandusinstituut-meierei, milline hoone oma uhke valge korpusega äratas taganevate Punaarmee jõukude tähelepanu. Siin aga kujunes ootamatuks pääsmisteguriks venelaste rumalus, kes jäid uskuma ühe kohaliku elaniku juttu, et see vägeva korstnaga ehitus pole tööstushoone, vaid koolimaja.

Tõenäoliseltoleks punaste hävitustöö ühispiimatalituste juures kujunenud palju suuremaks, kui nad oleks osanud vähegi hinnata nende ühistegeliste ettevõtete majanduslikku tähtsust.

Purustamiste ja põletamiste all kannatasid üle-eestiliselt 102 ühistuhoonet. Kogusummas tõuseb põllumajandusliku ühistegevuse kahju u. 112 miljoni rublani, millisest summast lõviosa kuulub kommunistide poolt ühistegelistest ettevõtetest riisutud raha ja kaupade alla. Suuremaist ühistegelistest ettevõtetest on kommunistide poolt sooritatud hävitustöö kõige suurem eksporttapamajade juures, sest neljast Eestis tegutsenud eksporttapamajast hävitati üks täielikult ja teine osaliselt.