Virumaa vabastamisoperatsioonide ja sellele eelnenud Põhja-Tartumaa vabastamisoperatsioonide tulemusena vabanes ka Järvamaa. Seoses nende operatsioonidega olid laiemad Järvamaa alad pingerikkamini tegevusse haaratud 20.juulist kuni 6.augustini. Esimene Saksa sõjaväe luureüksus ületas Järvamaa piirid 12.juulil Särevere vallas Kärevere külas. Nimetatud kuupäevast alates jäid sõja tallermaaks Viljandimaa piiril asuvad vallad, Särevere ja Koigi, mistõttu nimetatud vallad said sõjakeerises ka kõige enam kannatada. Esimeses järjekorras aga vabanesid Järvamaa keskustest esimene Põhja-Tartumaa haardeoperatsiooni eel Särevere riigimõis 18.juulil ja selle operatsiooni ajal Türi linn, Särevere vald ning osa Koigi vallast 24.juulil. Ägedamad lahingud vältasid Türi kui tähtsama keskuse ümber 12.-24.juulini, millega on seletatav ka Türi linnale osaks saanud hulgaline majade põlemine ja hävimine. Võrreldes naaberlinnaga pääsis Paide linn sõjakeerisest märksa kergemalt, kuna sakslaste haare Türilt ja Koigist sundis venelasi linna maha jätma oodatust varem.

Põhja-Tartumaa teise haarde lõpupoolel ja Tapa – Kunda kiilu löömise päevil vabanesid esiteks Rakke vald 31.juulil ning Väinjärve ja Koigi vallad 1.augustil (omakaitse Koigis moodustati 24.juulil) ja siis alad Türi – Tamsalu raudtee ääres: Paide linn ja Väätsa, Paide (peale põhjaosa), Kareda vallad 2.augustil; lõunapoolne osa Albu vallast, Võhmuta ja Vajangu vallad koos Järva-Jaani alevikuga 3.augustil, Tapa linn 4.augustil ja Ambla vald (enamuses) 6.augustil. Viimastena vabanesid Harjumaa piiril olevad vallad, mis enamasti olid jätkuva võitluse tallermaaks: Lehtse vald 9.augustil, Käru vald 10.augustil, Paide vald lõplikult 9. ja 12.augustil ja Ambla vald lõplikult 12.augustil. Viimased lahingud Järvamaal Saksa sõjaväe ja Punaarmee regulaarosade vahel arenesid Albu valla põhjaosas Harjumaa piiril 22.augusti paiku Lehtmetsa-Ristil.

Metsavendade avaliku võitluse algpäevaks Järvamaal oli kokkupõrge juuni lõpupäevil Kärus Kädva küla juures. Türi hävituspataljoni mehed sõitsid haarama Käru metsavendi. Metsavennad ajasid haarajad tulega laiali. Põgenejad jätsid maha ühe mootorratta ja jalgratta. 6.juulil võttis 10-meheline Pikametsa metsavendade salk osa nn. „Vändra lahingust”.

Koigis oli 7.juulil kokkupõrge Koigi metsavendade ja hävituspataljonlaste vahel. Hävituspataljonlased kaotasid 40 mehe ümber surnutena. Metsavendadel kaotusi ei olnud. Väinjärve vallas oli Koeru Jõeküla metsavendadel 7.juulil tulevahetus punaväelastega Nahkanuia õhuvaatlusposti vallutamisel. Metsavendadel kaotusi ei olnud. Vastane kaotas ühe mehe surnuna, ühe haavatun ja ühe tervelt vangilangenuna. Seejärel tulid hävituspataljonlased 8.juulil Jõekülla metsavendi haarama. Tekkinud tulevahetuses kaotasid hävituspataljonlased 8 meest surnutena, kuna haavatute arv pole teada. Metsavendade kaotusena langes 3 metsavenda vangi, kes leiti hiljem metsikult mõrvatuna.

Särevere vallas Põikval oli metsavendadel 8.juulil tulevahetus Türi hävituspataljonlastega, kes kaotasid 1 mehe surnuna, kuna haavatute kohta puuduvad andmed. Metsavendadel kaotusi ei olnud.

Albu vallas oli 26.juulil „Erna” salga meestel ja metsavendadel tõsisem kokkupõrge Järva-Madise alevikus, kus kavatseti vahistada Albu valla täitevkomitee ja Punaarmee õhuvaatlusposti meeskond. 30-mehelisel salgal oli seejuures üle paari tunni kestnud tulevahetus, kuid soovitud eesmärk jäi saavutamata vastase suure ülekaalu tõttu. Kaotused on teada vaid omal poolel – 1 langenu ja 2 haavatut, kellest 1 hiljem suri.

Paide vallas oli 30-mehelisel Anna metsavendade salgal tulevahetus lätlastest hävituspataljonlastega. Viimased kaotasid 4 meest surnutena. Omal poolel kaotusi ei olnud.

Järgmisel päeval, 31.juulil, oli Annas uus kokkupõrge 80-mehelise metsavendade salga ja Punaarmee osa vahel. Punaväe osal oli kaotusi 40 mehe ümber langenutena ja teadmata arvul haavatuid. Metsavennad kaotasid 10 meest langenutena ja 1 mehe teadmata kadununa.

Samal ajal, s.o. 31.juulil, oli korrapärane lahing Järva – Harju piiril Kautla ümbruses (Albu valla lääneosas). Suurem osa võitluskäigust toimus Harjumaa piirides. Võitlusest haarama tulnud punaarmeelaste ja hävituspataljonlaste vastu võtsid osa „Erna” salga mehed koos metsavendadega. Albu valla metsavendadest langes Kautla lahingus 9 meest. Vastase kaotusi arvestati 150 langenule.

31.juulil oli Albu valla Sinisalu juures metsavendadel kokkupõrge 50-60-mehelise hävituspataljonlaste salgaga, kes tungis Järva-Madise metsavendade piirkonda. Hävituspataljonlased löödi tagasi, kusjuures neil oli kaotusi haavatutena, keda oli palju, kuid arv teadmata. Metsavendadel kaotusi ei olnud.

Omaette peatüki Järvamaa metsavendade tegevuses moodustab aga Lehtse – Tapa ümbruse sündmuste ülevaade. Tapa juures olid esimesed metsavennad Tapa ümbruse punastest polkudest põgenenud eesti sõjamehed. Neid kogunes Viru- ja Järvamaa piiril olevasse Ristsaare metsa suuremal arvul juba 29.juunil 1941.a. Kogunenutele lisandus päev-päevalt uusi metsavendi: mobilisatsioonist kõrvalehoidjaid, kooliõpilasi, kooliõpetajaid, põllumehi, raudteelasi jne. Juuli keskel, 13.ja 14. kuupäeval korraldati hävituspataljoni ja bolševike regulaarväeosa, umbes 1500-mehelise salga ühine haarang nimetatud metsavendadele. Metsavendadel, arvult 39 mehel, õnnestus põgeneda ja uueks asukohaks valiti Suru-Jussi mets Virumaal, Vohnja vallas. Alaliste juurdetulijate tõttu paisus metsavendade grupp juuli teisel poolel 212 mehele ja 3 naisele. Grupi relvastuseks oli 96 mitmesugust tulirelva. Grupil oli täielik sõjaväeline struktuur, olid määratud ülemad, töö rühmade vahel vastavalt jaotatud. Toitlustamise raskused kõrvaldati talupidajate lahke toetuse abil, vastutasuna paluti vaid abi rüüstamiste ja põletamiste vastu. Esimene relvastatud kokkupõrge punastega oli nimetatud Tapa metsavendadel 4.juulil 1941.a. Metsavennad tahtsid hävitada Lehtse alevis punaste õhuvaatlusposti. Kallaletungile asunud 14 metsavennal oli 7 vintpüssi ja 7 brauningut. Kallaletungi kavatsus oli saanud aga punastele teatavaks. Õhuvaatluspostile oli saadetud Tapa NKVD osast abi. Lahing NKVD meeste ja metsavendade vahel hargnes Lehtse Turbatööstuse juures. Ehkki NKVD meestel olid kasutada kuulipildujad ja automaatpüssid, jäid võitjateks metsavennad. Venelased kaotasid haavatute ja surnutena 8 meest. Metsavendadel kaotusi ei olnud. Peale lahingut Turbatööstuse juures jäid metsavennad ööseks puhkama Lehtse mõisa juurde Liivandi tallu. Kohalike kommunistide kaudu sai metsavendade ööbimiskoht punastele teatavaks ja Tapalt saadeti jälle kohale punaste umbes 100 mehe suurune üksus. Metsavennad piirati sisse ja talule, kus metsavennad asusid, avati marutuli. Metsavennad võtsid julgelt lahingu vastu ja püüdsid lahinguga põgeneda. Põgenemine õnnestus. Surma sai üks metsavend ja Liivandi talu perenaine. Punaste kaotused olid 17 surnut. Kättemaksuks põletati punaste poolt Liivandi talu ja veel läheduses asuvad 3 talu. 26.juulil 1941.a. tegid Tapa metsavennad retke Pala küla teele, kus hävitati üks hävituspataljonlaste veoauto. Auto ilmudes teekäänaku kohale sattus see metsavendade hävitava tule alla. Autojuhi surmasaamisel jooksis auto teelt kõrvale, metsavennad tormasid oma peiduurgastest välja, hävitades punaste jõugu, kokku 12 meest. Saagiks saadi 9 poolautomaatpüssi ja mõned käsigranaadid. Metsavendadel kaotusi ei olnud. 30.juulil teostas Tapa metsavendade 30-meheline grupp retke Tallinn-Narva maanteele, kus hävitati analoogiliselt eelmisele hävituspataljonlaste veoauto. Surnute ja haavatutena jätsid punased maha 24 meest. Saagiks saadi 6 poolautomaatpüssi, 12 vintpüssi ja käsigranaate. Hiljem oli nimetatud metsavendadel relvastatud kokkupõrkeid punaste väiksemate gruppidega, kes Tapa vallutamise eel olid põgenenud metsadesse. Punaste grupid hävitati. Saksa sõjaväeosadega loodi kontakt 4.augusti lõuna paiku. 5.augustil marssisid metsavennad, arvult 208 meest ja 3 naist, relvastatud 171 püssiga, rivikorras Eesti rahvuslipuga Tapale. Tulemusi saavutasid ka Järva-Jaani ümbrusse 2.juulil kogunenud metsavennad. Nad korraldasid retki kohaliku valla täitevkomitee likvideerimiseks Järva-Jaani alevikku ja 4.juulil lõhkusid kitsarööpmelise raudtee Esna ja Järva-Jaani jaamade vahel.

Saksa vägedega astusid metsavennad kõikjal ühendusse kohe nende saabumisel. Enne sakslaste saabumist oli kohaliku võimu ülevõtmise juhtumeid vaid Järva-Madisel ja Järva-Jaanis, kus eesmärgiks oli kohalike täitevkomiteede kõrvaldamine. Rinde saabumise ajal astusid metsavennad kohe tegevusse korraloomisel tagalas ja rindevõitluste abistamisel. Luuretegevusel sai seejuures surma 4 metsavenda. Luureandmeid hangiti tagajärjekalt Türil, Kolus, Põikval, Kärus, Käreveres, Pikametsal, Retlas ja Järva-Madisel. Paljudel metsavendadel oli kodumaakonna vabastamise järel suuremaid eesmärke Tallinna vallutamine, millisest taotlustest rutati osa võtma ka suurel arvul. Järvamaa metsavendadest ühines suuremaid salku major Hirvlaane pataljoniga (63 meest), kolonel Kure „Erna” vabatahtlike pataljoniga (34 meest), Rakvere eesti pataljoniga (30 meest) ja hiljem, septembris, läks suurem salk veel ühte formeeritud kompaniisse (189 meest).

Suuremaid hävitusi tõi sõja aeg mitmele poole. Tapa linnas kannatas peaasjalikult raudteejaama ümbrus. Türil hävisid tules paberivabrik ja linna keskel mitmel pool hulk maju. Eriti kibedana tundus rahva laialdastele ringkondadele alles mõni aasta tagasi valminud Türi raadiosaatejaama stalinlik purustamine. Türi juures Säreveres hävitati meierei ja viinavabriku kõrval kondenseeritud piima tööstus, mis oli ainuke Eestis. Peale selle hävitati Säreveres veel Viirmanni sae-, villa- ja jahuveski. Paides rahuldasid bolševikud oma hävitamiskirge Paide ajaloolise vallitorni hävitamisega, purustades selle õhkulaskmise teel täielikult.

Õhkulaskmise teel hävitati Paides veel kohalik nahavabrik, üks jahuveski ja südalinnas asuv postkontorihoone. Postkontorihoone õhkulaskmise tagajärjel hävis tules mitu kõrvalmaja. Tuletõrje ennastsalgava tegevusega keset lahingukeerist suudeti aga tulele piir panna ja südalinn päästeti hävingust.