Nagu „kolmiku” protokollide pealkirjadest nähtub, on koosolekuil arutatud nõukogudevaenulise elemendi asjas”, ilma et oleks fikseeritud süükspandavaid asjaolusid.

Tekib küsimus, keda peeti siis „nõukogudevaenuliseks elemendiks”?

Küsimusele annab vastuse Pärnu miilitsahoonest leitud teatis, mis sisaldab kontrrevolutsioonilise ja nõukogudevaenulise elemendi arvelevõtmise kohta arvulisi andmeid Pärnumaa kohta. Seega siis aruanne, mida „kolmikud” vastaval blanketil pidid esitama eeltööde osas lõpliku plaani koostamiseks.

Ühtlasi nähtub spravkast, et andmed on antud kuni 10.VI 1941 tehtud nimekirjade põhjal. Käekirja järgi võib otsustada, et teatisele on arvud kirjutanud Pärnumaa „kolmiku” esimees Kikkas, kes kõnesolevale aruandele on alla kirjutanud operatiivstaabi esimehena. (Venekeelse aruande eestikeelne tõlge vt. lk.258.)

Esitatud teatisele on 11.VI 1941 pliiatsiga juurde märgitud täiendavaid arvulisi andmeid, mistõttu lõppkokkuvõte arreteeritute osas tõuseb 16 ja väljasaadetute osas 26 isiku võrra.

Analüüsides aruandes esitatud kategooriaid võime üldiselt ütelda, et nõukogudevaenulise elemendi alla kuulus peaaegu kogu eesti rahvas, välja arvatud bolševike käsilased.