Rongide väljasõit kontsentratsioonijaamadest Venemaa poole algas 16.juunil. Pea igal pool oli ronge saatmas rohkesti küüditatute omakseid, sõpru ja tuttavaid. Aga oli ka palju neid, keda oli toonud kokku rahvuslik ühtekuuluvustunne.

Väljasõit kujunes meeliliigutavaks elamuseks nii äraviidavatele kui ka saatjatele. Naised ja lapsed ei suutnud hoida pisaraid ega mehed sajatusi. Kostsid jumalagajätu hüüded ja küüditatud laulsid rahvuslikke laule.

Sarnaselt toimus kogu Eesti piirides. Kõikjal, kus rongid läbistasid asulaid, kogunesid inimesed raudtee äärde viimseid tervitusi kaasa andma. Küüditatud lehvitasid vastu ja puistasid kirju tervitustega omastele. Üle piiri sõites lendas läbi trellide eriti rohkesti kirju –viimsed tervitused kodumaale..

Kes neid silmapilke isiklikult kaasa elas, teab, kuidas valu kõrval tungis südamesse viha seepärast, et olime võimetud päästma neid eesti poegi ja tütreid, keda bolševistlik vägivald meilt riisus.

Küüditatute ešelonid lähetati Eestist teele kui väikekiiruse kaubarongid, nagu nähtub säilinud teekirjade kontsudest või saatekirjade duplikaatidest. Kauba nimetuse all on märgitud: „Riikliku Julgeoleku Rahvakomissariaadi transport Nr. ... inimesed” (mõnel teekirjal märgitud ka inimeste arv). Kauba saatjana esineb dokumentidel NKVD nimi. Mõnel teekirjal on märgitud saatjana NKVD konvoiülema nimi. Ka veokulu on välja arvestatud, mis kaugemaisse sihtjaamadesse suunatud ešelonidel teeb välja päris suuri summasid. Näiteks on Tallinnast lähetatud 54 vagunist koosneva ešeloni veokulu välja arvestatud rbl. 96 435.-. Kõnesolevas rongis on saatekirja kohaselt olnud 2152 inimest. Veokulu on arvestatud 1600 km eest.

Küüditatute ešelonid saadeti Venemaale Narva ja Irboska kaudu. Säilinud raudteedokumentide alusel on Narva kaudu saadetud kolm ešeloni, kokku 148 vagunit, ja Irboskast on läbi sõitnud 7 ešeloni, kokku 342 vagunit. Kogusummas on küüditatute ešelonide koosseisus 490 vagunit. Kõik need vagunid ei olnud täidetud inimestega, vaid see arv sisaldab ka väljasaadetute kraamile, vagun-poele, sanitaar- ja konvoimeeskondadele määratud vaguneid.

Ešelonide lähetamise kohta annavad selge ülevaate tabelid, mis koostatud üle Narva ja Irboska suunatud rongide kohta eraldi.

Ešeloni nr. Vagunite arv Ešeloni väljasaatmise aeg Lähtejaam Sihtjaam

Küüditatute ešelonid liikusid võrdlemisi pikkamööda, kuna vahepeal oli puhkenud sõda ja raudteed olid koormatud sõjaväerongidega.

Kiri, mis saadetud teelt (Venemaalt), jutustab:

„Oleme teel juba nädalapäevad ja teadmata on, kui kaua meie reis veel kesta võib. Me ei tea ka, kus me praegu viibime, puuduvad teated välisilmast ja viibime nagu kotis. Kuuldub, et läheneme Kirovile. Kuid reis edeneb pikkamisi, vahel seisame tundide viisi, et oodata vett ja sööki ning mööda lasta kaugelt põhjast (Siberist) tulevaid ronge. Vett saame nii kuidas juhtub, mõnkord õhtul, teinekord hommikul. Sooja toitu oleme siiani saanud kaks korda.

Üleeile saime kusagil jaamas mingit suppi. Teinekord saime süüa eile öösi kell 12...”