Eesti Omavalitsuse väljaanne Eesti Kirjastus, Tallinn 1943

R

Läänemaa vabastamine

Läänemaa vabastamine

 

Läänemaal tekkis sõja puhkemisel arvukalt metsavendade gruppe, eriti lõunaosas. Kuigi üldiselt metsavaene ala, leidus ka siin tarvilisel määral metsi ja rabaalasid jällegi just lõunaosas. Tegutseti olukorra kohaselt mitmel perioodil. Oru metsavendade grupil oli tulevahetusi miilitsameestega ja teedel liikuvate väiksemate Punaarmee üksustega, ta kandis seejuures ka kaotusi – 1 mehe langenuna, 2 haavatuna ja 1 teadmata kadununa. Vastasel oli kaotusi – 3 meest vangidena. Haapsalu 20-meheline grupp tungis bolševike 9.juuli paanilise põgenemise järel peale sakslaste Pärnu ja Märjamaale jõudmist 10.juulil miilitsajaoskonda, kust saadi 14 vintpüssi. Järgmisel hommikul aga poeti peitu linna tagasi ilmunud Punaväeosade ülevõimu eest. Parila metsavennad ajasid 10.juulil nurja kohalike bolševike kavatsuse põletada valla kauplused, piimatalitused ja suuremad ehitised ning hävitasid nende 3 juhti, saades saagiks 2 vintpüssi. Metsavennad kaotasid 1 mehe langenuna. S.-Nõmmküla metsavennad vallutasid Punaarmee veoauto ilma omapoolsete kaotusteta. Saagiks saadi 4 vintpüssi, 6 granaati ja padruneid. Vastane kaotas 5 meest langenuna ja 1 vangilangenuna. Riguldi metsavennad hävitasid telefoniliinide läbilõikamise järel Lääne täitevkomitee esimehe poolt metsavendade väljaluuramiseks kohale toodud agendi, saades saagiks jalgratta. Palivere metsavennad tungisid Palivere mõisas asuvasse relva- ja laskemoonalattu, kust saadi vintpüsse. Martna metsavennad häirisid liiklemist, vangistades seejuures 7 bolševikku. Omal oli seejuures kaotuseks 1 mees langenuna. Madaste küla metsavennad hävitasid relvade saamiseks ühe 4-mehelise bolševike jõugu, parteiliikme ja politrukiga eesotsas. Piirsalu metsavennad tungisid relvade saamiseks ühele Punalaevastiku sõiduautole kallale Keedaku küla kohal. Vaatamata 2 mehe kaotusele langenuna põgenes auto automaatrelvade tule kattel. Teine Piirsalu metsavendade salk tungis kallale sõiduautole, saades saagiks 1 sõiduauto ja 2 automaatpüssi. Vange saadi 3. Ühe Haapsalu – Tallinna vahelise sideliini rikkumine Risti ja Palivere vahel tõi tagajärjeks ühenduse katkemise 24-ks tunniks. Nurmetu metsavendadel oli kokkupõrge endakaitsel, kusjuures 4 kallaletungivat bolševikku sai surma. Mõraste metsavendadel õnnestus saada 15 püssi. Samuti õnnestus Sipa metsavendadel saada 2 raskekuulipildujat. Kasti metsavendade grupil oli kokkupõrge vaenlase luureosaga. Vastane kaotas 3 meest langenuna, jättes ühtlasi saagiks 10 vintpüssi, 1 kergekuulipilduja ja 35 käsigranaati. Vaimõisa metsavendadel oli kokkupõrge, kus tekitati vastasele kaotusi: langes 2 meest, saagiks jäi 2 vintpüssi, 10 käsigranaati ja 700 padrunit. Nurtu metsavendadel oli kokkupõrge, kus mõlemal poolel langes 2 meest. Lihula metsavennad-partisanid alustasid avalikku tegevust 12.juulil, vahistades bolševikke. Martna vallamajale heisati Eesti lipp. Saagiks saadi selle tegevuse juures 1 sõiduauto, 5 vintpüssi ja 6 brauningut. Kui 15.juulil Punavägi koos hävituspataljonlastega alustas pealetungi Martna suunas, tõmbusid metsavennad tagasi. Saastna metsavennad hävitasid ühe hävituspataljonlaste auto, saades saagiks relvi ja käsigranaate. „Soopaju” metsavennad Rootsi raudteejaama juures häirisid vastase tagalat, tulistades Punaarmee osi. Vastane kaotas 2 meest langenutena, jättes saagiks vintpüssi. Karuse metsavendadel oli kokkupõrkeid rüüstamiste ärahoidmisel, kusjuures surma sai 5 metsavenda.

Sakslaste saabumisel astusid Läänemaa metsavennad kohe nendega kontakti. Edaspidistest võitlustest Punaväega võeti Haapsalu ümbruses elavalt osa. Palivere metsavennad koondusid 23.augustil saabunud Saksa väeosa juurde, abistades viimast 7 ööd-päeva kestnud lahingutes, kuni saabusid suuremad Saksa väed ja algas bolševike taandumine Haapsalu – Hiiumaa suunas. Vastane kaotas langenutena üle 20 mehe. Endise Võnnu valla metsavennad võtsid 30.augusti õhtupoolikul osa koos Saksa üksusega Saanika küla vallutamisest Ridala vallas. Hoogsa pealetungiga löödi Punaarmee osad segadusse ja sunniti kiirelt taanduma Haapsalu suunas. Vastase kaotuste arvud teadmata. Noarootsi omakaitselased tegutsesid koos sakslastega Noarootsi Einby külas maale tulnud, umbes kompanii suuruse punaväelaste üksuse vastu. 2.septembril tegi Punaarmee dessandi nende valduses olevalt Vormsi saarelt Einby küla randa. Vastasega loodi kontakt sama päeva õhtul. Järgmisel hommikul hakkas vastane laiendama oma sillapead. Seejuures tekkinud ägedais võitlustes suudeti vastase edasitungi pidurdada. Lõuna paiku abiks saabunud Saksa väeosaga paisati vastane merre. Riguldi omakaitselased võitlesid 10.septembril koos sakslastega Spithami (Põõsaspea) ja Dyrhami neemedele Osmussaarelt maabunud Punaväe salga vastu. Pimeduse kattel randunud salk alustas kallaletungi valge tulekuga. Vastase edasijõudmine suudeti pidurdada kuni abijõu kohale saabumiseni ja ta sunniti tõmbuma siis tagasi saarele. Vastasel oli 3 langenut ja ta jättis saagiks 2 vintpüssi ja 6 käsigranaati. Martna metsavennad-omakaitselased lõid tagasi 24.augustil koos sakslastega punaarmeelaste ja hävituspataljonlaste pealetungi Rannamõisa asundusele. Vastane kaotas 5 meest langenutena ja 12 meest vangilangenutena, jättes maha sõjasaagiks 1 kergekuulipilduja, 8 vintpüssi ja ühe mootorratta. Omakaitse kaotuseks oli 1 langenu. Sõjasaagiks saadi mitmesugust lahinguvarustust ja vintpüsse. Risti omakaitselased seisid koos sakslastega 28.augustil positsioonil Palivere – Martna teel ja seejärel tegutsesid koos sakslastega pealetungil Haapsalule. Selle tegevuse juures kaotas vastane 3 meest vangidena ja jättis maha sõjasaagiks mitmesugust lahinguvarustust ja vintpüsse. Nende üksikute tegevusepisoodide kõrval on aga palju suurem tähtsus Lõuna-Läänemaa metsavendade-omakaitselaste tegevusel 8.juulist kuni 20.augustini ja osalt 4.septembrini Põhja-Pärnumaa tõrjetegevuses ja Virtsu rajooni piiramistegevuses. Omakaitselaste viimaks nimetatud tegevus ja selle tulemuste nimestik on pikk, kuid üldiselt on seda juba kirjeldatud Pärnumaa osas.

Bolševistliku hävitustöö ja sõjategevuse all kannatas Läänemaal kõige enam lõunaosa. Pikemat aega lahingutegevust üle elanud Märjamaal on hävinenud kirik. Peale selle on maha põlenud piimatööstus ja hulk eramaju. Bolševistliku hävitustöö raskemaid jälgi on Kirblas ja Päärdus Velise vallas ning Lihulas. Lahingmöllu tagajärjel enam kannatada saanud küladest ja keskustest võib nimetada Vati silla ümbrust Vigalas, Üdroma küla Kullamaal, Palivere alevikku Taebla vallas, Passlepa küla Noarootsi vallas, Saanika küla Ridala vallas ja lõpuks Hanila ja Virtsu ümbrust Karuse vallas. Läänemere saarte vallutamisoperatsiooni sissejuhatuseks oli Virtsu sillapea likvideerimine ja samuti Noarootsi sillapea likvideerimine ning Vormsi saare vallutamine. Samal ajal kui Noarootsi vallutamine möödus võrdlemisi kergelt, tuli Virtsu juures pidada ägedaid võitlusi. Saksa väed jõudsid Karuse valla piiridesse, s.o. Virtsu ümbrusse 10.juulil.

Tallinna operatsiooni ajal tõi vastane Muhust Virtsu lisajõude, siis kestsid seal Saksa ja omakaitse osadel ägedad võitlused ühtejärge 21.-28.augustini. Suure ülekaalu tõttu saavutas vastane lõpuks edu, tungides 28.augustil välja kuni Kasarini. Tallinna vabanemise järel toodi siia lisajõude ja algas vastase tagasisurumine, mis lõppes 4.septembril vastase lõpliku merrepaiskamisega Virtsus. Sellest tegevusest võttis sakslaste kõrval osa ka omakaitse üksusi.

Pealetungi alates 1.septembril võtsid Lihula omakaitselased osa võitlustest Lihulast üle Hanila Virtsu. Seejuures saadi saagiks 10 raskekuulipildujat, 15 kergekuulipildujat, 42 vintpüssi ja 3 autokoormat padruneid. Vastane kaotas langenutena 200-300 meest. Karuse omakaitselased võtsid osa 1. ja 2.septembril pealetungist Rame külale. Võiduka lahingu järel saadi sõjasaagiks 2 kergekuulipildujat, 4 vintpüssi ja laskemoona. Vastane kaotas 11 meest langenuna. Omakaitselastel oli kaotuseks 1 langenu. Peale nende üksuste võttis võitlustest osa veel väiksemaid gruppe. Mandri vabanemise järel oli Läänemaal võitlusi veel väiksemate dessantidega. 2.septembril oli Noarootsist dessant Einby külla, 10 septembril oli Osmussaarelt dessant Spithami (Põõsaspea) ja Dyrhami neemedele. Neist kahest juhtumist olid märkmed aga juba eelpool.

 

hhh