LYDIA KOIDULA
Mu jõulumees on minu arm,
kel südant andnud ma.
Ehk olgu ta küll lätlane,
ei teda jäta ma.
Mis jõulumehe nimi on,
te võite küsida.
Ma vastan: doktor Michelson,
tal südant andnud ma.
***

JUHAN LIIV
Tulin linnast. Lumesadu.
Raske kingikoorem.
Lumesadu. Jalad väsind.
Oleksin ma noorem.
Kuskil teed, ei tulekiiri −
elektril börsi hind.
Hinnatõusul pole piiri,
oigab Eesti rind.
Ennäe! Tulukene siiski
vilgub viimati.
Selles majas elab Kaja,
temal kingitusi vaja.
Koputan ja astun sisse:
«Tere! Olen jõulutaat.»
Tüdruk haarab nurgast teiba:
«Tõmba uttu, proletariaat!
Sinu kinke ma ei vaja,
minu kingid NATOs.»
Tuuled käivad ümber maja,
tõuseb lendu katus.

***
MARIE UNDER
Mu jõul algab pääle jaanipäeva juba
ja kuuseokkaid täis on terve tuba.
Oh jõule neid, mis lõppeda ei taha!
Oh verivorste, kapsaid, kartuleid!
Mul söömisest on süda väga paha,
kui tuleb jõulumees, mu unelmate peig.
Ta mantli seljast heidab, kisub habeme eest,
ta käes on vitsakimp.
Jah tõesti riidetult on siiski kaunis jõulumees,
ta najal hingamas mu rümp.

***
JUHAN SMUUL
Mu ees on molbert, pintsel käes
ma näärivana maalin.
Kuid justkui mingil võluväel
taas lõuendil on Stalin.
Ja kui ma maalin päkapikku,
Siis pildil näete bolševikku.
Bolševik, bolševik, küll sa oled imelik!
Oi ridi ral-lal-la, hüppad ühe jalaga.
Oi ridi ral-lal-la, tantsid küürus seljaga.
Bolševik, bolševik, küll sa oled imelik!

***
BETTI ALVER
Kord jõulutaat, kel valge habe
ja seljas uhke mantel,
sõitis saanis, mida vedas põder.
Kuid nüüd, kuid nüüd?
On jõulust saanud näärid
ja saan on saan.
Kuid sõber tea:
nüüd saanis istub põder,
ja jõuluvana veab.

***
HANDO RUNNEL
Jõuluvana, punanina,
hüppas üle laualina.
Laualina ei kärisend,
Jõuluvana ei värisend.
Kõik oli vait ja vagane,
nüüd viinakurat, tagane!

***
SVETA GRIGORJEVA
alati kui mõni keskealine valge
jõulumees
tuleb ja küsib: kas siin majas
häid lapsi on?
ütlen talle: tõmba nahui, fallosega klimp,
pista perse oma vitsakimp.
mul pole su postkoloniaalseid kingitusi vaja
see siin on halbade laste maja.
ei hakka mina sulle luuletusi lugema
ei saa minust eestlastele sinimust­valgekest.
olen snegurotška
ded morozi dotška
saan kõik oma lapsed neegriga
ja kui neegrit käepärast pole
kõlbab korstnapühkija.

Mart Juur