EP: "Legion Estland" (2002)
1. Vanade Leegionäride Laul
2. Terasvanne
3. Furor Aesticus
4. Demon's Night

1. Vanade Leegionäride Laul

Läbi surma ja raskuste viis me tee
ja palju meist langesid põrmu
Kui ka viimase meheni langeme
meie poegadel tuleb siis võita

Ei Taha me sambaid, soovime vaid
oma maad, me rahvuse uhkust
et kunagi ühegi vaenlase jalg
ei rüvetaks enam ta puhtust

Võtad, poeg, minult mõõga, ma tean
oma kindlasse noorde pihku
ja rinna siis vaenlase vastu sead
eales sa rivist ei lahku

Võime rahuga minna, kui tuleb aeg
sest vahetus võetud on vastu
Ma Toonelast sinule ulatan käe
ära murdu, noor sõber, pea vastu

2. Terasvanne

Marsime läbi vaeva ja öö
Kamraadid, kui üks mees
Ohvrimeelsuses, truuduses, aus
Soomusnoorus, terasvandega seotud

Meid vere kutse kohustab
Dulce et decorum pro patria mori est
Tulevikus, Saatuses, Igavikus
Toonela väljadel ükskord oleme koos

3. Furor Aesticus

Mida siit otsisid, võõras?
Kuis kannab sind maapind
Pärast kõiki su tegusid
Pärast jutte, mis rääkisid?

Neetud olgu su rahvas
Veri te soontes las kuivada
Südametuksed teis surgu
Kopsudest võõrdugu õhk

Hirm sind halvaku, häbi hukaku
üksindus olgu su saatus
Mures sa mädane, kurbuses koole
Halastus hüljaku sind

Kaeble - me kõrvad on kurdid
Usalda end meie hoolde
Liha su luudelt, hingeraas ihust
Rebitud roomikust raskest

4. Demon's Night

Black thunder and lightning
Hatred hailing from the skies
The moon has vanished
Eternal darkness the final demise

Hail!

Thunder through stone
Crushing the path
Darkest of demons come forth
URR for ages to follow

Demons night

Eradication of life - the only way
To eradicate christ once and for all

Not a soul to flee the stake
Reaching the false heavenly halls

A fateful night
Jehovah dethroned
And his throne of lies
Laid to ashes in the universal dome
--------------------------------------------

album: "Ei Kahetse Midagi" (2003)
1. Tulisilma Sund
2. Sinimäed 1944
3. Tõelised Kuningad
4. Valge Nägu
5. Hauast Aupaistesse
6. Kolmjalg
7. Veri
8. Sinu Mees, Sinu Vend, Sinu Poeg

1. Tulisilma Sund

[- Proloog -]

Kuuhelk põhjatu järve jääl
Karge talvine hõng
Sealt ei kosta enam mu hääl
Külm ja pime nüüd on mu säng

Rahu ei leidnud mu hing
Pimedas lehkavas pesas
Keegi kui kutsunuks mind
Taas ärkama rabade üsast

Igavikust, läbi põhjatust kaevust
Pinnale kiskusin end
Haavatud pimedast raevust
Toimus turmast taassünd

Mu saatjaks sai looduse vägi
Surelikkusest mis tunduvalt toekam
Läbi soendi silmade nägin
Temagi mõte sai minu poolt loetav

[- Epiloog -]

Pimeduses tulisilma helk
Inimhuku varitsejalt
Metsasügavuste valitsejalt
Hukatuse lõhestav ulg

2. Sinimäed 1944

[Instrumental]

3. Tõelised Kuningad

Oled kas iialgi minuga soostunud
Lonkima laantes taevateid jälgides,
Ujuma järvedes nüüd mis on soostunud
Talvesid taluma, uinuma nälgides?

Vabane ometi pelguse rangidest
Rabade lapsed ei õnne saa mägedest!
Tead sa kas midagi isade hingedest
Vägi kel toekam on kõikidest vägedest?

Kullaks meil udud ja pärliteks jää
Metsade rüppe meid teotsema pandud
Veri me soontes on tugevaks jäänd
Truudusest murdmatust oleme kantud

Talvedest visaks meil karastund hing
Ronkade valvsust me veri on kandnud
Kaua me tegusi toetand see pind
Tõelise Kuningana temale andun

"Unedes avaneb tundmatu ilm
See kuhu ulatund pole te silm"

4. Valge Nägu

Üksainus hetk tegi mõttetuks
Kõik surmad tuleriitadel
Hundiulgudest petetuks
Saime me kõik. Ja veel:

: kas jätkuvad iial veel tõus ja mõõn?

Kuusirp ei naerata (kõik "tarkade" pärast!)
Ta pinnal on inimjalg käinud
Särab kui Stahlhelm ta tumedas öös
Kogu ta maagia on läinud

Nii meie kui hallide varjude jaoks
On alati olnud ta jumala eest
Nüüd aga tahate rebida tema
Kui südame välja me seest?

Nõiduse loori ta kahvatult palgelt
Ei suuda te rebida
Sisemist jõudu ta näolt valgelt
Ma igavest' ammutan!

TEUFELS AUGE,
MOND MIT UNS!

5. Hauast Aupaistesse

Saar avab oiates limased lõuad
Haarates nõnda haaramatu
Kuldkera hetkeks veel kärgatab
Seejärel korinal kustub

Maad haarab masendus, vetel on vapustus
Vaiamaast saareni märatseb turm
Seal, kuhu ulatus allilma raputus
Segi on paisatud elu ja surm

Pimedus peidab põletajat
Vari vägistab valgustajat
Soerdieit suretab soojendajat
Kuristik kugistab kiirgajat

Inimlaps hiies on keeletu
Otsides tammedelt tuge
Küsides kividelt kaastunnet
Lõkkelt leevendust, loitsudest lohutust

Kümnetest kõridest, sadadest suudest
Sünkjusse prahvatab loits kui välk:
Maapõue needitu sündigu sügavalt
Jälle kord koiduks saa hauaöö!

Usk annab uhkust, teadmised tugevust
Lootus on leinadest lennukam
Taas tõuseb taevane terendus
Võiduks vormistub vangipõlv.

6. Kolmjalg

Hetke nii habrast oli oodatud kaua
Korratus korraks saama oli loodud
See kes vaenlase hällist teeks haua
Ilmavärava taha sai toodud

7. Veri

Veel ei rebene igavik
Kuigi on rohtunud rajad
See mis meid tagasi kutsub
On isade vere kaja

Veel ei roosteta igemed
Hoidvad mis irevil hambaid
Veel ei unustus varjuta
Silmi kus hingelõõm ergab

Veel ei rahune inimhing
Ihudes muistseid teri
See mis neil mõõkadel mustab
On ammu voolanud veri

Võib-olla lahinguis kohtume veel
Endiste aegade säras
Reetureilt südamed õgime seest
Iidsete irvete pärast

Seilame kättemaksude merd
Tallame tahtlikult tapluste teid
Seni kui soontes meil voolab veel verd
Võõraste surmad toetavad meid

8. Sinu Mees, Sinu Vend, Sinu Poeg

Ta valgus silmist mind sõgedaks sõi
Südamest tukselva elujõu jõi
Vastu mu tahtmist mind ilmale tõi
Väe poolest surnutest väetimaks lõi

Toitis mind viha ja verega
Süngesse urgu sirguma istutas
Nimetu öölooma sepistas minust
Elava elu seast sootumaks kustutas

Õelaks mind õpetas
Hingetuks hellitas
Surmama sundis
Kaastundest võõrutas

Nõnda must saigi:
Vihatuist vihatuim
Kardetuist kardetuim
Vaenlasist valusaim
Kurjatest koledaim

Ja ikka vihkan te kahekeelsust
Kuusnurkset "tõde" ei usalda
Põlastan sügavalt orjameelsust
Vaid päikesemärgi ees kummardan

-----------------------------------------------

EP: "Raiugem Ruunideks" (2003)
1. Raiugem Ruunideks
2. Tuleristsed

1. Raiugem Ruunideks

Taevalael, Põhjala katusel
Asub me taassünni säng
Rusutud mõistuse matustel
Vormistub ärksuseks kogunend äng

Valede vanduja määndugu maas
Vaenuhääl lämbugu eos
Iid-ammu tapetud tõusevad taas
Saagem siis üheks nii sõnas kui teos

Tapreiga võõraile vestame
Lugusi jäärapäisusest
Võitlusist muistsetest (kui kestame)
Külmusest, tunnete jäisusest

Haavad, mis lööme, ei armistu
Mõttes nad raiume ruunideks
Võõrsilt tulnuile kalmistuks
Saagu me maa...

2. Tuleristsed

Nähes sind sihikul laulu lööb kuuliprits
Rõõmust ja raevust rõkkab truu kone
Kaevikus relvaga narvakas lamab
Terasest sõbraga tundeid jagab

Rünnakulained üksteise järel
Porisse langevad, lamama jäävad
Valang vaigistab võõra hurraa
Lendu läeb uljalt käsigranaat

Siiamaani, ei sammugi edasi
Viimase meheni püsime valvel
Vaenlane siin vaid püüda võib tuult
Kuni meil alles üksainuski kuul
-------------------------------------------------

EP: "Meeste Muusika" (2004)
1. Soomepoiss
2. Metsavend

1. Soomepoiss

Teras mõõgas ja teras mehes,
terasest teodki tehti.
Meelekindlale, õigustnõudjale
kahtlased kombed ei kehti.

Rajutuultest ja tormimürast
jõu, kes meist määratu tabaks:
sihi ainsama, suuna sirgema
kodumaa võitleme vabaks!

Vabade meeste ja vaba mandri
hinnaks on isiklik kaotus.
Ja ikka püsimas üle aastate
teod, mis terasest taotud.

2. Metsavend

Seal, kus lõppend hunditeed,
jälgi pole kuhugi jätta -
mustendavad laukaveed,
kahisevad ussimäettad.
Eksleb hirv ja kaebleb kurg,
täiskuu pillab lootuskiiri'
kõrkjakaldal inimurg
kaduviku hapral piiril.

Ei ole iial see iidne raba
veel võõral tallata lasknud end.
Siin Eesti alati olnud on vaba
ja vaba on ta metsavend.

Lindprii nagu lind on prii -
homsemuret mittemingit'
päike tõuseb nagunii,
marjamaa on ümberringi,
õhulosse hing ei tee,
iga päev kui taeva kingit,
kes on valinud selle tee,
saatusega siin ei tingi.

Ei ole iial see iidne raba
veel võõral tallata lasknud end.
Siin Eesti alati olnud on vaba
ja vaba on ta metsavend.

-------------------------------------------
album: "Vere Kutse Kohustab" (2004)
1. Soomepoiss
2. Eesti Auks
3. Aeg ärgata
4. Voitluslipp
5. Tuleristsed
6. Vanade Leegion?ride Laul
7. Eluruun
8. Nimeta Haud
9. Kodu
10. Furor Aesticus
11. Oskar Ruut
12. Raiugem Ruunideks

1. Soomepoiss

Teras mõõgas ja teras mehes,
terasest teodki tehti.
Meelekindlale, õigustnõudjale
kahtlased kombed ei kehti.

Rajutuultest ja tormimürast
jõu, kes meist määratu tabaks:
sihi ainsama, suuna sirgema
kodumaa võitleme vabaks!

Vabade meeste ja vaba mandri
hinnaks on isiklik kaotus.
Ja ikka püsimas üle aastate
teod, mis terasest taotud.

2. Eesti Auks

Sinu auks ma laulan
armas Eesti kodumaa
rebi puruks orjarauad
tahaks vabalt hingata.

Eesti laps et täiel rinnal
lõbusalt võiks kilgata
paljajalu kodupinnal
tare poole silgata

Sirguks vapraks eesti meheks
selge pilk ja kindel käsi
selle nimel, tõotan Sulle
võitlemast ma eal ei väsi

Anna meile jõudu, Eesti
hoida puhtana see maa
siia oma eluõhtul
heidan vaikselt puhkama.

3. Aeg ärgata

Must on Eesti kohal taevas
torm on piitsutamas maad.
Eesti riik on sünnivaevas
kurbus hinges võtnud maad

Kerjused on täitnud linnad
maha müüdud kõik mis saab
kuhu tahad Eesti minna
kas ka vabaks jääda saad?

Usu kaotanud on rahvas
väsinud on valedest
tulevik on tuhmund tahmast
lootusest on jäänd vaid kest.

Aeg on täis ja kell on kukkund
viimne tilk on karikas.
Liiga kaua oled tukkund
aeg on ärgata sul taas.

Pole vaja kummardada
ida ega lääne ees
vali oma, õige rada
hoia vaba eesti mees.

Vabadust ei müüda maha
selle nimel surrakse
vabadus ei ole raha
seda hinges kantakse.

4. Voitluslipp

Meie võitluslipp sini-must-valge
aatekõrgusse näidaku teed!
Lehvi, lehvi sa hõõguma palged
süüta südames õilsuse leek!

Lipuvärvide kolmkordne sära
helgib võidukalt üle me pää
Meile avaneb võitude värav
julgus ületab kõrgeima mäe!

Me vannume lipu all vande
sulle elada, isade maa!
Oma üllamad tunded ja anded
sulle pühendan, eestlaste maa!

Meie oleme ühine pere
sõprus soojalt me südameid seob
Paneb kuumemalt tuksuma vere
kui meid kutsuvad õilsamad teod

Meie maa eest on võideldud palju
sellest kõneleb rannikupaas
Olgem meiegi, sõbrad, kui kalju
ja kui vaja, siis võidelgem taas!

Muistsed sangarid, puhake rahus
ei te asjata valanud verd
Kaitsta tõotame igaski ohus
meie maad, meie saari ja merd!

5. Tuleristsed

Nähes sind sihikul laulu lööb kuuliprits
Rõõmust ja raevust rõkkab truu kone
Kaevikus relvaga narvakas lamab
Terasest sõbraga tundeid jagab

Rünnakulained üksteise järel
Porisse langevad, lamama jäävad
Valang vaigistab võõra hurraa
Lendu läeb uljalt käsigranaat

Siiamaani, ei sammugi edasi
Viimase meheni püsime valvel
Vaenlane siin vaid püüda võib tuult
Kuni meil alles üksainuski kuul

6. Vanade Leegionäride Laul

Läbi surma ja raskuste viis me tee
ja palju meist langesid põrmu
Kui ka viimase meheni langeme
meie poegadel tuleb siis võita

Ei Taha me sambaid, soovime vaid
oma maad, me rahvuse uhkust
et kunagi ühegi vaenlase jalg
ei rüvetaks enam ta puhtust

Võtad, poeg, minult mõõga, ma tean
oma kindlasse noorde pihku
ja rinna siis vaenlase vastu sead
eales sa rivist ei lahku

Võime rahuga minna, kui tuleb aeg
sest vahetus võetud on vastu
Ma Toonelast sinule ulatan käe
ära murdu, noor sõber, pea vastu

7. Eluruun

Elujõudu annab maa
alguse sealt taim kord saab
juured need on taime suu
läbi nende toitub puu

Kui ta oma juured kaotab
surm ta üle tiivad laotab
pehkind puit ja ilu kaob
jäävad ainult kuivad raod

Selles maas on meie juured
kangelaste nimed suured
jala all on kodumuld
ei me karda põrgu tuld

Ränk on olnud ajalugu
kuid on alles eesti sugu
kuni austad oma maad
võita keegi meid ei saa

Las siis kasvab eesti tamm
meie rahva jõud ja ramm
sinitaeva palge ees
mustal mullal valge mees

8. Nimeta Haud

Ta langes siin varasel tunnil
viimase ohke kaasa viis tuul
Ei otsitud teda, see oli vaid
üksikult ekslev juhuslik kuul

Imestav "miks?" tardunud palgel,
mis kahvatu koidupäikese kullas
Pooleli sigarett jäi ja su elutee
viimane puhkepaik võõramaa mullas

Veel õhtul terviseid sooje
välipostiga saatsid sa teele
Tõotasid vanemail, armsamail neiul
pea naaseda isade maale

...julm kägu otsustas teisiti
öösel, kui uinusid, kukkus sul' saatuse
Raba veerel lihtne rist kääpal
lõpetab viimase vaatuse

9. Kodu

Mu kodu on punaste pihlakate all
iidne Alutaguse ja Taevaskoja
mu kodu on langenud linnusevall
ja pesas sirguvad linnupojad

Mu kodu on rannakivid ja luited
Sinimäed ja kuulus Mahtra
sügisel lindude kurblikud hõiked
ja neid saatvad kuldsed vahtrad

Mu kodu on hämarik ja koit
ja esimene tärkav kevadlill
öös kumav jaanitule loit
kiigeliste laulud ja torupill

Ka selged allikad ja Peipsi rand
ning sängiserval istuv ema hea
hommikuudus metsatukad
ja isa halliks läinud pea

Kodu on pilved ja taevavõlv
muistsed Tarbatu ja Lindanisa
kodust saab alguse lapsepõlv
kodu on Eesti ja mina ise

See kõik on koduks mulle
oma südame andnud ma tal
need read ma pühendan Sulle
mu kodu on punaste pihlakate all.

10. Furor Aesticus

Mida siit otsisid, võõras?
Kuis kannab sind maapind
Pärast kõiki su tegusid
Pärast jutte, mis rääkisid?

Neetud olgu su rahvas
Veri te soontes las kuivada
Südametuksed teis surgu
Kopsudest võõrdugu õhk

Hirm sind halvaku, häbi hukaku
üksindus olgu su saatus
Mures sa mädane, kurbuses koole
Halastus hüljaku sind

Kaeble - me kõrvad on kurdid
Usalda end meie hoolde
Liha su luudelt, hingeraas ihust
Rebitud roomikust raskest

11. Oskar Ruut

Soerd lõriseb, kraabib värava taga
tung hämaraim kihutab kiskjat
Me oleme valvel, sel tunnil ei maga
ei röövretk saa toimuma lihtsalt

Soe seiskab sitkusest sepistet sõdur
mõrtsuka meelekindlusest müür
Kavatsus kuri koolegu sündides
sind tervitab lauluga relvadekoor

Tahtest on tahutud tõkkepuid
vahvusest valmistet vahiposte
Igavest ärkvel me püsime
sest teame, mis tähendab: "Gruss aus Osten!"

12. Raiugem Ruunideks

Taevalael, põhjala katusel
Asub me taassünni säng
Rusutud mõistuse matustel
Vormistub ärksuseks kogunend äng

Valede vanduja määndugu maas
Vaenuhääl lämbugu eos
Iid-ammu tapetud tõusevad taas
Saagem siis üheks nii sõnas kui teos

Tapreiga võõraile vestame
Lugusi jäärapäisusest
Võitlusist muistsetest (kui kestame)
Külmusest, Tunnete jäisusest

Haavad, mis lööme, ei armistu
Mõtteis nad raiume ruunideks
Võõrsilt tulnuile kalmistuks
Saagu me maa...