MIS MAA SEE ON?

Siiri Sisask / Peeter Volkonski

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge,
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
Ja kummalised nende laululood.

Mis maa see on? Kord öö sööb ära päeva,
Kord päev on nõnda pikk, et neelab öö.
Ühtmoodi mõlemad siin mööda lähevad-
Kui võõras puhkab, kohalik teeb tööd.

Mis maa see on? Kas tõesti üksnes orjaks
veel ainult kõlbab inimene siin?
Kes selle valu ükskord kokku korjaks,
Et tuleks armastus ja lõppeks piin?

Mis maa see on, kus halastus on ohus,
Kus vabadus on maasse kaevatud,
Kus on siin õiglus, kus on rahukohus,
Kust õiglust otsima peaks vaevatud.

Mis maa see on? Kaastunne siin on roostes,
On roostes häbi südameta rind.
Siit põgeneda võiksin lausa joostes,
Kuid miski hoiab tagasi veel mind.

Mis maa see on, mis saab mind kinni hoida,
Ja millega ta seda teeb ei tea.
Ta ju ei kata mind, ta ju ei toida,
Kuid ometigi endaga mind veab.

Mis maa see on? Kas suudan teda mõista?
Kas suudan enam olla temata?
Mis maa see on? Kuis ometigi võis ta
Kõik oma lapsed jätta emata?

Mis maa see on? Siin pole ühtki mäge.
Vaid metsad lõputud ja laukasood.
Kuid siinne rahvas täis on imeväge
Ja kummalised nende laululood.

YouTube:
http://www.youtube.com/watch?v=NmmUOpLQnLs
------------------------------------------

LIIVIMAA PASTORAAL

Viis Riho Sibul, sõnad Villu Kangur

Minu viiskudel on virts, mul on iseloomu vähe
ja surun mütsi pähe, jah surun mütsi pähe -
see mõni mõis, las ta lohiseb see köis,
sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe.

Lihtne on elu mul siin Liivimaal.
Ma teen tasapisi tööd
ning mu lemmiklaul on pastoraal.
Silku ja vett sõime salamahti heinateol
ja Väägvere koor see käis vankritega laulupeol.

Olen päritolult pops, mul on tihtipeale jahe,
kuid tulgu vihm või rahe, jah, tulgu vihm või rahe -
see mõni mõis, las ta lohiseb see köis,
sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe.

Lihtne on elu mul siin Liivimaal.
ma teen tasapisi tööd
ning mu lemmiklaul on pastoraal.
Oh, kuis Põhjalahe kohiseb,
mõisa köis las lohiseb.

Olen varavana nolk, kõik on üldjoontes sama,
kuid ma ei aja jama, jah, ma ei aja jama -
see mõni mõis, las ta lohiseb see köis,
sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe.
Oo, kuis Põhjalahe...

Meis on esiisa verd, aga ajaloost tean vähe
ning surun soni pähe, jah, surun soni pähe -
see mõni mõis, las ta lohiseb see köis,
sest katki ta ei lähe, jah, katki ta ei lähe.

Oo, kuis põhjalahe kohiseb.
Mõisa köis las lohiseb.
Kuis põhjalahe kohiseb.
Mõisa köis las lohiseb.

YouTube:
http://www.youtube.com/watch?v=5K76KW1ihVc
------------------------------------------

Ilus oled isamaa

Tõnis Mägi / Tõnis Mägi / seade Tõnis Kõrvits

Rannal valge maja
On suvehommik, sajab
Kusagil helisevad kellad
Ja kääksub kaevuhing

Loodus üles ärkab
Kasteheingi tärkab
Päike oma esimesi kiiri heidab
Taas algamas on päev

Üks paat on sõitmas merel
Ja päikesest lausa veerev aeg
Linnulaulu rannalt kostub
Merelt kajab vastu kajakate naer
See kajakate naer, see naer, see on naer, see on naer

Ref: Ilus oled, ilus oled sa
Ilus oled, isamaa
Ilus oled, ilus oled sa
Ilus oled, sünnimaa

Aegamisi vihmapisar
Looduse roheliseks loob
Päiksekiir siis uduviles
Jälle uusi vikerkaare loob

Vihmast loodud lõhnu
On ladestunud õhku
Loodushääli on nüüd kõikjal
Taas algamas on päev

Ainult tuul nii vaikselt
Merel lööb oma tantse
Siis ringutab ja äratab
Üle metsa, mere, loo

Ja üksik paadimees merel
On püügil ja paadi äärel nood
Kuid unustab ta noosid
Hingest teised noodi la-la-la-la-la-la-la-la
See la-la-la-la-la-la, see laul, see on laul, see on laul

Ref.
Ref.
---------------------------------------------

Mu isamaa on minu arm

Gustav Ernesaks / Lydia Koidula

Mu isamaa on minu arm,
kell' südant annud ma,
:,: sull' laulan ma, mu ülem õnn,
mu õitsev Eestimaa. :,:
Su valu südames mul keeb,
:,: su õnn ja rõõm mind rõõmsaks teeb, :,:
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa on minu arm,
ei teda jäta ma,
:,: ja peaksin sada surma ma
ta pärast surema. :,:
Kas laimab võõra kadedus,
:,: sa siiski elad südames, :,:
mu isamaa, mu isamaa.

Mu isamaa on minu arm,
ja tahan puhata,
:,: su rüppe heidan unele,
mu püha Eestimaa. :,:
Su linnud und mull' laulavad,
:,: mu põrmust lilli õitsetad, :,:
mu isamaa, mu isamaa.

---------------------------------

Laul põhjamaast

Ülo Vinter / Enn Vetemaa

Põhjamaa, me sünnimaa,
tuulte ja tuisuööde maa,
range maa ja kange maa,
virmaliste maa.

Põhjamaa, me sünnimaa,
iidsete kuuselaante maa,
kaugeil teil sa kallis meil,
sind ei jäta ma.

On lumme uppund metsatalud,
vaiksed taliteed,
nii hellad on su aisakellad,
lumel laulvad need.

Põhjamaa, me sünnimaa,
karmide meeste kallis maa,
taplemiste tallermaa,
püha kodumaa.

Põhjamaa, me sünnimaa,
hinges sind ikka kannan ma,
lainte maa ja rannamaa,
sind ei jäta ma.

On lumme uppund metsatalud,
vaiksed taliteed,
nii hellad on su aisakellad,
lumel laulvad need.

.

Laulupeo rongkäik Narva maanteel

.

Mis maa see on? - Siiri Sisask