Leitud Facebookist:
kopipasta ühe Eesti ulmekirjaniku nägemusest televisiooni kohta.

“…Ainus asi, mis koduõhtud tema jaoks raskesti talutavaks muutis, oli televiisor. Teised kippusid vist poolautomaatselt puldile astuma niipea, kui suurde tuppa või toaga ühendatud avatud kööki sattusid. Aga tuli tollest lustikastist ju ainult sitta ja saasta. Kordi ja kordi järjest oli vähemalt Eesti telekanalite puhul rakendunud Murphy kvaliteediseadus – täielik jama tõrjub tavalise jama välja.

Kusepausid olid sujuvalt kasvanud sittumispausideks ja siis Väga Kinnise Kõhu Pausideks, mille jooksul jõudis rahulikult duši all käia, hambad puhtaks pesta ja mõne telefonikõne võtta. Filmide puhul ületas reklaami maht ammu filmi enda mahu, muudes saadetes laiutasid lisaks veel igasugused kõllid ja logod – rämpsu ja sisu suhe oli maadligivajutavalt nadi niigi nigela sisu kahjuks.

Reklaamiti seepe, mis su haigustele vastuvõtlikuks muutsid, koertele toitu, mis koerad poole tavalise eluea pealt tapsid, inimestele toitu, mis sportlasedki kohevaks suudaksid muuta ja jooke, millega mõistlikud vaid roostet lahti leotaksid.

Liigkasuvõtjad reklaamisid end, lubades sulle kõige kiiremini sularaha, unustades mainimata, et ainult siis, kui sul on neile anda midagi väärtuslikku ja et nende tingimused on kõige viletsaimad turul. Süüdimatult reklaamiti igasuguseid imevahendeid, mis muidugi ei toiminud ligilähedaseltki sellele, mida televiisoris näidati; iga hügieeniside, pesupulber ja preservatiiv olid ekraanilt kostva eksalteeritud kisa järgi enneolematud, läbimurdelised ja just sinule.

Tarbimisjumala kultus, mis niimoodi 5–6 tundi päevas lihtsate inimeste ajusid risustas, oli ammu ületanud piiri, kus seda haiglaslikuks võis nimetada. Omal ajal sunniti kõiki igal pühapäeval kirikusse, kuid seal mõtles inimene vähemalt suurtele asjadele, elule ja igavikule. Asjadejumala templis oli ka parima tahtmise juures raske leida mõtlemisele mingit kohta ja peaaegu sama kindlalt kui tuleriida ähvardusel viis suure osa alamrahva tee iga vaba päeva hommikul ostukeskusesse…”