Mehe ja naise aju on nagu kaks arvutit, mis on veidi erinevalt konstrueeritud ja mille programm on ka natuke erinev. Nii et mõnedes situatsioonides ja ülesannetes on naise oma parem, mõnedes aga mehe oma parem.

IT-mehena ma kasutan ülesande jaoks just seda programmi, mis sellega efektiivsemalt hakkama saab, seal pole mõtet hakata kunstlikult reklaamima ja pressima, et see teine programm on parem. Ei ole, see on parem teiste asjade jaoks, milles see esimene programm kehvem on.

Ning matemaatikas ja ka informaatikas on juba olemas selline mõiste nagu hajusloogika. Mõnede protsesside juhtimiseks, suurte andmehulkade analüüsimiseks ja adekvaatsete küberneetiliste reageeringute genereerimiseks on kõige kiiremad just hajusloogilised süsteemid, mitte täppis-analüütiline “brute-force” jäik algoritm, mis püüab KÕIKI asju arvestada ja KÕIKE läbi hekseldada.

Vahel see viimane lihtsalt ei tööta, ei jätku resurssi, pole ka tarvilik, pole mõistlik, võib anda ka valesid tulemusi (kuna pole isekohastuv algoritm), on aeglane ja jääb ka lootusetult hiljaks.

***

Nii et naiste “hajusloogilise” süsteemi üle ei maksa naerda, see on teinekord hämmastavalt kiire, effektiivne ja piisavalt täpne

See on ju teada, et naine suudab analüüsida palju asju üheaegselt ja kiiresti, naise aju mõlemad poolkerad on võimelised intensiivselt informatsiooni vahetama,
– mehe aju tegutseb ainult ühe poolkeraga korraga, poolkerade-vaheline side pole nii hea; mees mõtleb samm-sammult ja täpselt, raskelt ja tõhusalt. Aega läheb ainult.
(Ja ikkagi läheb vahel valesti ka, see otsus, just nagu naistel läheb mõnikord valesti.)

Naine suudab kiirelt sünteesida mineviku-sündmused, oleviku-olukorra ja lugematud lisa-nüansid, need kokku panna ja teha kiire otsuse.
Öeldakse – “naiselik intuitsioon”
– Ei, see on hajusloogika peal töötav kompuuter :v

Facebookist: 12. detsember 2014. a.

“Täna tekkis jälle vaidlemine selle üle, kas samasooliste paar on ikka sama hea kui erisooliste paar. Kuna olin sel üksinda oma seisukohta esitamas, hääletati mind kommenteerijate enamuse poolt lolliks. Demokraatia sai taas võidu tõe üle. 🙁

On need paarid siis samaväärsed?

Pennsylvania ülikooli teadlased uurisid aju visuaalsete uurimistehnikate abil ning leidsid, et meeste ja naiste ajud omavad erinevat “tarkvara”. Vastavalt tulevad naised ja mehed erinevat tüüpi ülesannete täitmisega erinevalt toime. Sarnaseid uuringuid, mis näitavad sugupoolte erinevat aju ehitust, on tehtud ka varem, kuid mitte kunagi nii ulatusliku uurimisgrupi peal ja nii põhjalikult kaardistades närviühendusi erinevate ajupiirkondade vahel seoses kognitiivsete oskustega.

Ajuuuringuid läbi viinud teadlaste gruppi kuulunud Ruben Gur sõnas:
“On päris hämmastav, kui üksteist täiendavad naiste ja meeste ajud tegelikult on. Detailsed närviühenduste kaardid ajust aitavad meil paremini mõista erinevusi selle vahel, kuidas mehed ja naised mõtlevad ning aitab paremini näha neuropsühhiaatriliste häirete juurpõhjusi, mis on sageli seotud sooga.“

See mõte ütleb, et mehe ja naise sooline erinevus pole väline, kehaline ja tühine, mingi sotsiaalne kokkulepe, mida pole vaja arvestada, vaid on väga olemuslik, sest kaks sugu on loodud ka oma teadvuse ülesehituse ja toimimise poolt selliselt, et need kaks teadvust on teineteisele täienditeks, vastavalt koos tegutsedes edukamad ja kooskõlalisemad kui kaks sama sugu inimest.

See on põhjus, miks heteropaarid saavad koos ja üksmeeles elada aastakümneid, homopaarid aga paistavad silma oma konfliktide ja kiirete lahkuminekutega. Ka looduses sama poolusega magnetid tõukuvad, eri poolustega magnetid aga tõmbuvad. Analoogia leiame omaenda kätest, mis on teineteise peegelpildid ja mis just sellistena – ja mitte ühesugustena – täiendavad teineteist kõige otstarbekamalt ja lubavad neil koos tegutsedes ka toime saada.Vastandite ühtsust teab inimkond palju aastatuhandeid. Hiina iidne Yin-Yang’i kujund sellisest vastandite ühtsusest ja lahutamatusest väga piltlikult meile räägib. Seevastu kaks Yin’i (naisalget) või kaks Yang’i (meesalget) kokku ei sobitu ja mingit tervikut ei moodusta. Neis asjus võiksime usaldada nii inimkonna iidset tarkust kui oma kaasaegset teadust.