Esimesed väljavõtted on kirjutistest, milliseid tingis kaheksakümnendate aastate alul Eestis
toimunud noorsoorahutused, mis saavutasid täisvõimsuse Kadrioru staadionil võime šokeerivate
muusikute "Propelleri" esinemise ajal. Plahvatuse tingis teatavasti selle kontserdi ärajätmine, mis
oli ENSV parteiladviku vastav nõudmine. Muide, nende rahutuste eestvedajateks olid peamiselt
Tallinna Raudteekooli poisid - seega siis lähtudes nõukogude ideoloogiast, oli tegu proletaarlastega.
Mainitud rahutusi filmiti ja pildistati KGB poolt. Hiljem hakati neid jäädvustusi koolides
õppejõududele esitama, et nood tunneksid sellest mässust ära oma õpilased. Neid tuvastatigi ja
noorukite vanematele tekitati probleeme. Kõiki neid meeleavaldusi aga peeti ülemaailmse
kapitalismi salasepitsusteks ja meie noorsoo vaimse maailmanägemuse mürgitamiseks. Sellest
pajatavad ka mõned alljärgnevad lõigud. Rõhutatud tekstiosad on teostatud nende väljavõtete esitaja
poolt. (web.zone.ee/eestieest)

* * *

1) "Marksism-leninism ja noor põlvkond."
'Noorus' 3/1982. Edgar Savisaar.

Kapitalistlik süsteem hukutas palju noori, sulgedes nende jaoks kõik inimliku eksisteerimise teed ja
jättes vabaks vaid kuritegevuse teed.

Ajast aega on kodanlus püüdnud noorsoo mässumeelsust ühtede või teiste institutsioonide
nõrkusega seletada. Autoritaarne perekond, demoraliseeriv kirik, jõuetu politsei, liberaalne kohus –
kõigega võidakse põhjendada noorte protestivaimu. Paljud noorsooprobleeme uurivad teadlased on
selle peibutise õnge läinud. Seda hinnatavam on Marxi läbinägelikkus mõista kõigi nende jõuetute
või hoopis repressiivsete "vahepealsete struktuuride" põhjusena kodanlikku ühiskonda kui tervikut.

2) "Õppida uut moodi mõtlema, maailmast teisiti aru saama"
'Nõukogude Kool' 11/1982 Edgar Savisaar, filosoofiakandidaat.

Avaliku arvamuse kujundamist mõistetakse kui "orienteerumist soodustava informatsiooni jagamist
ülevalt alla", mille puhul võim räägib, rahvas kuulab ja pärast kuuleb võim oma häält paljukordse
kajana massiteabes. Suunatud avalik arvamus ei kujuta enesest võimu ja rahva dialoogi, vaid võimu
monoloogi rahvale...

3) "Noorsooprobleemidest tänapäeva maailmas"
'Eesti Kommunist' 2/1983 Edgar Savisaar, filosoofiakandidaat.

... Vastandlike ideede võitlus noorsoo pärast on... kompromissitu. Kommunistid on selles võitluses
eelisseisundis, olles relvastatud marksismi-leninismi õpetusega, näevad nad kõigist sügavamini ja
õigemini maailmas toimuvate protsesside olemust ja perspektiivi ning teevad sellest õigeid järeldusi
võitluseks oma maade töölisklassi ja kõigi töötajate huvide eest, demokraatia, rahu ja sotsialismi
eest. Lõpetuseks võib ütelda, et maailmas ei hoogustu mitte ainult noorsoo demokraatlik, vaid ka
kommunistlik liikumine. Ja seda vaatamata imperialismijõudude ägedale antikommunistlikule, oma
olemuselt inimvihkajalikule, propagandale. ...

* * *

Tähelepanuväärsed on ENSV filosoofiakandidaadi kirjutised ka nõukogude üldideoloogiast. Need
ei anna võimalust kaksipidi mõtlemiseks - kõik on ehtsalt ja ehedalt punaimpeeriumi vaimus. Kogu
maailma kõige suuremaks vaenlaseks on ikka need neetud Lääne imperialistid. Omad vitsad saavad
tugevalt kätte just Ühendriigid. Lugedes neid tolleagseid üllitisi, tekib tunne, et sõnu on paberile
pannud eestlaste suurim sõber Zdanov.

4) "Ajaloo õppetunnid"
'Noorus' 10/1984 Edgar Savisaar, filosoofiakandidaat.

...Teise Maailmasõja eel soovis Nõukogudemaa ainsana vabastada inimkonda sõjakoledustest üldse,
vähendada maailmas sõjaohtu, likvideerida potensiaalsed sõjakolded. Juba V.I. Lenin näitas, et
rahuvõitlus saab sotsialismi peamiseks välispoliitiliseks ülesandeks, kuna rahu tingimustes on
võimalik täielikumalt ära kasutada sotsialismi eeliseid võrreldes kapitalistliku korraga. Lenini
kavandatud kurss on NLKP ja Nõukogude riigi välispoliitilise tegevuse aluseks. Oma ustavust
rahuliku kooseksisteerimise printsiipidele on Nõukogude Liit tõestanud praktikas ning kinnitanud
kõikidel rahvusvahelistel foorumitel... Nõukogude rahupealetung on tähtsal kohal maailma rahvaste
rahuvõitluses. Esimene sotsialistlik riik, kinnitades inimeste õiguse rahule konstitutsioonilise
printsiibina, sammub maailma rahuvõitlejate esireas.

5) "Klassikasvatus arenenud sotsialistlikus ühiskonnas"
'Eesti Kommunist' 1/1985 Edgar Savisaar, filosoofiakandidaat.

...Sotsialistliku psühholoogia kujunemist soodustab elu ise, mis tõendab sotsialistliku korra ja meie
nõukoguliku elulaadi üleolekut. Töölisklassi õpetuse lipu all saavutatud eluliselt tähtsate võitude
tulemusena kinnistuvad inimteadvuses niisugused sotsialistliku psühholoogia ja moraali elemendid
nagu kollektivism, humanism, solidaarsus ja internatsionalism. Selline on nõukogude inimese
psühholoogia kujunemise keerulise protsessi objektiivne külg... Kodanlik ideoloogia püüab
sotsialismi saavutusi moonutatult tõlgendada, nende mõju summutada. Võitlus kodanliku
ideoloogia vastu aitab luua tingimusi, et töötajad omandaksid mitte ainult marksistliku-leninliku
ideoloogia, vaid ka sotsialistliku psühholoogia.

KAHEKSAKÜMNENDAD AASTAD: KLASSIKASVATUSE ERIPÄRA.

...Esiteks ei saa jätta arvesse võtmata Läänes vallapäästetud psühholoogilist sõda sotsialismimaade,
eeskätt Nõukogude Liidu ja sealhulgas Eesti NSV vastu ning püüdeid mõjutada meie inimeste
mõistust ja südant. Kodanlikku ideoloogiat iseloomustavad praegu hoolikalt maskeeritud katsed
pookida nõukogude inimestele külge oma elulaadi, individualismi, eraomanduslikke instinkte,
natsionalismi ja religioosseid meeleolusid.

...Sotsialismivastased jõud püüavad ära kasutada neid poliitiliselt ebakindlaid elemente nõukogude
ühiskonnas, kes on nakatatud kas eraomaniku psühholoogiast või apoliitilistest meeleoludest. Tegu
on deformeerunud isiksustega, kellel materjaalse heaolu jahtimise kõrval pole välja kujunenud
vajadust kõrge vaimse kultuuri järele. Kultuurituse ja moraalse alaarengu baasil võivad maad võtta
väikekodanlik moraal ja psühholoogia, mis omakorda loovad soodsa pinnase kodanliku elulaadi
elementide sisseimbumiseks...

...Eesmärk on luua igas ettevõttes ja asutuses niisugune kõlbeline ja psühholoogiline õhkkond, mis
aitaks kujundada sotsialistlikule elulaadile omaseid, kõrgest klassiteadvusest ja poliitilisest
kultuurist, ning internatsionalismi, kollektivismi, seltsimehelikkuse ja nõudlikkuse vaimust kantud
inimestevahelisi suhteid. Sellises kollektiivis osatakse vastu seista klassivaenlase ideoloogilistele
diversioonidele, reaalset sotsialismi laimavatele rünnakutele, olla abiks niisugustele inimestele,
keda ähvardab oht sattuda kodanliku propaganda mõju alla.

...Niisuguseid tootmiskollektiive, kus reageeritakse võitlevalt vaenuliku ideoloogia igale ilmingule
ja seatakse kindlad tõkked Läänest imbuva kodanliku maailmavaate mõjudele, on mõistagi meie
vabariigis. Laiemalt ja sihikindlamalt on vaja tutvustada nende kogemusi klassikasvatuse
korraldamisel.

...Klassikasvatus tänapäeval - see on ka püha mälestus neist, kes andsid oma elu, vabastades 40
aastat tagasi Eesti saksa fashistlikest röövvallutajatest, see on ka tänu suurele vene rahvale,
kõigile vennasrahvastele nende omakasupüüdmatu abi eest rahvamajanduse sõjajärgsel taastamisel
ja Eesti muutmisel kõrgesti arenenud tööstusvabariigiks.

Meie vabariigi elanike klassikasvatuse peasisuks tänapäeva oludes on sotsialismi eeliste
viimine tema teadvusse, tema patriootiline ja internatsionalistlik kasvatamine ning
Nõukogude rahvaste vahelise sõpruse tugevdamine.

6) "Toitlustusprobleemi mõned tahud"
'Looming' 6/1985 Edgar Savisaar.

...Suur osa arengumaid ei suuda end toiduainetega enam üldse kindlustada. Sotsialistlikes maades
ületab põllumajandustoodangu kasv süstemaatiliselt rahvaarvu kasvu, tekkinud on aga
põllumajandusliku tootmise mitteküllaldase effektiivsuse, toiduainete kvaliteedi, tootmise ja
tarbimise struktuuri probleemid.

...Kapitalistlikes tööstusriikides on tööviljakus põllumajanduses kõrge, paraku ei suudeta
eramajanduse tingimustes elanikkonna vaesemaid kihte kvaliteetse toiduga ikkagi küllaldaselt
varustada.

...Tõsist muret teeb Kesk-Vene küla võrdlemisi ühekülgne vajaduste struktuur, loid kultuurielu ning
elanike vähesed vaimsed huvid.

7) "Ring ümber ideoloogia"
'AjaPulss' 13/1985 filosoofiakandidaat Edgar Savisaar.

"MORAALNE TASARELVASTUMINE" JA PSÜHHOLOOGILINE SÕDA.

...Nüüd on ideelises sfääris välja kuulutatud "moraalse tasarelvastumise" programm. Erilist
tähelepanu pööratakse noorte ühendriiklaste ideoloogilisele mõjustamisele, neis antikommunistlike
eelarvamuste kujundamisele. Hea näide selle kohta on USA-s ilmunud "Kommunismi algkursuse"
õpik, mis on määratud 12-13 aastastele noortele. Raamat koosneb vastustest küsimustele "Kuidas
elaks teie perekond siis, kui USA-s valitseksid kommunistid?", "Mida teie saate ja võite teha
hoidmaks kommunismi Ameerikast eemal?" jne. Kommunismi kujutatakse niivõrd süngetes
värvides, et pole ime, kui noored ameeriklased suhtuvad sellesse progressiivsesse sotsiaalsesse
liikumisse umbusuga.

...Tõlgendades ajalugu oma suva järgi, väidavad õpiku autorid, et sellest ajast peale,
kui Ameerika kohal ripub kommunismioht, on ühendriiklased sunnitud elama pideva
pinge ja stressi seisundis.

* * *

Teatavasti kaasajal endise Rahvarinde nüüdselt võimul olevad tegelased pidevalt kinnitavad:
Rahvarinne soovis taastada Eesti iseseisvumist järjepidevuse aluseks. Meie olime need, kes viisid
Eesti riigi vabadusele. Paraku Rahvarinde peamehe ärkamisaja sõnavõtud pajatasid hoopis millestki
muust. Seda kõike aga püütakse nüüd lausa unustada, sest praeguses situatsioonis see esialgu veel
kasulik ei ole. Küll aga võib tõde saada vägagi kasulikuks tulevikus. Seda loomulikult siis, kui
taolised filosoofiakandidaadid jätkuvalt jäävad võimule ja juhivad jälle eesti rahvast helgesse
tulevikku. Selles osas on suurt headmeelt üles näidanud ka praegused Kremli võimumehed.

8) Rahvarinde I Kongress. 1988.a - Edgar Savisaare ettekanne.

...Teise osa inimeste nostalgia püüab samuti ajalugu tagasi pöörata 1939-ndasse, veel parem 1938.
aastasse. Neile on iseloomulik see, et nad ei näe vormi taga sisu. SOOVITAKSE IGAL JUHUL
TAASTADA RIIKLIK ISESEISVUS, mõistmata, et rahvaste enesemääramisel on väga erinevaid
vorme. Rahvarinde eesmärgiks on saavutada uus sisu, mis väljendub vabariigi suveräänsuses.
EVIE-s, humanismis ja demokraatias. Mismoodi me seda aga teoks teeme, sõltub konkreetsetest
oludest, ja need on määratud poliitiliste realiteetidega. See teist liiki nostalgia on südamelähedane - 4 -
ka mõnele eesti noortegrupile, kes ei usu, et suveräänsust on võimalik realiseerida teisiti kui
iseseisva riigina; kes ei usu, et ületsentraliseeritud LIITRIIGIST VÕIB SAADA SUVERÄÄNSETE
RIIKIDE LIIT. Nad ei usu, et praegune ühiskonnakorraldus suudab neid tulevikus kaitsta - aga neil
on elada veel palju aastaid - ja seepärast on loomulik, et nad püüavad endale kavandada paremat
tulevikku.

9) Intervjuu filosoofiakandidaat Edgar Savisaarega. Tönu Kõrda 'Maaleht' 05.05.1988.

...Teiseks tuleb silmas pidada, et Rahvarinne luuakse perestroika toetuseks. Kuna perestroika teele
asus esimesena Partei, siis järelikult on Rahvarinne loodud ka Partei toetuseks. Arvan, et praktilises
tegevuses kujuneb Rahvarinde üheks põhiülesandeks kõigi jõududega aidata kaasa NLKP XIX
Parteikongressi otsuste kiiremale elluviimisele Eesti NSV-s.

* * *

Põhimõtteid sõnades aga tuli muuta, sest nii nõudis olukord. Siin arvestati paljuski ka sellega, et
Eesti rahval on pahatihti rohkem kui lühike mälu. Kuidas hinnata neid kameeleone, annab üsna
tubli hinnangu käsitletud nõukogude filosoofiakandidaat ise ning esitatud materjalide põhjal
hinnangu ka iseendale. Selle esile toomisel, kujundas ta end nagu tõe ja õigluse eest peamiseks ning
kõige ausamaks võitlejaks, kelle seisukohad on alati ja ikka olnud ainult Eesti iseseisvusest
lähtuvad, esitades sõnavõtus end mitte kunagi vastavalt oludele sobitajaks ja meelemuutjaks. Selle
peale rahvarindelased tormiliselt aplodeerisid. See ausameelsuse ja muutmatu meele müüt kestab
kuni siiamaani ja järjest võimenduvalt. Kuhu taoline müüt ja teatud osa eestimaa elanike toetus ja
mälunõrkus meid lähitulevikus viia võivad, ei ole raske aimata.

10) "Revolutsioon jätkub" 1988.a - Edgar Savisaar.

...Uuenemisprotsessi sumbumine võib alata totaalse käigult ümberkasvamisega. Ajaloolise praktika
seisukohalt oli õpetlik näha, kuidas mammonakogujad muutusid hetkega sotsiaalse õigluse eest
võitlejateks ning kõikemõistvad head ülemused karmideks korra ja distsipliini nõudjateks. Näiliselt
on üleminek uutmoodi mõtlemisele sellega saavutatud. Keegi pole vastu, keegi pole ükskõikne,
kõik on täis vaimustust.

Põhimõtete muutmine on olnud sedavõrd kiire, et paljude inimeste kohta tekib kahtlus, kas neil
üldse ongi mingeid põhimõtteid või püütakse endast müüa just seda pilti, mis parajasti vastab
ajavaimule. Lõpuks püütakse negatiivsed probleemid sotsiaalsest mälust kustutada, väidetakse, et
kõik on niigi teadlikud, nad on juba saanud hukkamõistva hinnangu ning rohkem pole põhjust
nende juures peatuda. Eriti iseloomulik oli niisugune lähenemisviis isikukultuse teemade
käsitlemisel. ...

...Nii Eesti NSV-s elavatel eestlastel kui ka venelastel on ühine eesmärk: ühiskonna majandusliku ja
sotsiaalse elu kardinaalne uuendamine demokraatlikul alusel, kusjuures taas peame tunnistama
perifeeria mahajäämust ja saamatust võrreldes Moskva ja Leningradiga. Uutmise vallas on meil
vene rahvuselt veel nii mõndagi õppida. Eesti NSV-s elavatel rahvustel on ka ühine liider, kelle
tegevusprogramm ühendab ja äratab nõukogude rahvaid sotsialismi täiustamisele ning moonutuste
kõrvaldamisele, sealhulgas ka rahvussuhetes. M. Gorbatsovi tegevusprogrammi populaarsus rajaneb
selle vastavusel rahvaste ajalooliselt väljakujunenud huvidele.

11) EKP Keskkomitee XI pleenum 09.10.1988.a.

Edgar Savisaare sõnavõtt. Avaldati ajalehes 'Rahva Hääl' 13.10.1988.a.

...Lõpuks. Olen siin kui KOMMUNIST ja saan väljendada vaid ühte kommunisti suhtumist.
Kuivõrd vastuvõetav on see EKP Keskomitee pleenumile, eeskätt aga partei avalikkusele ja
avalikkusele üldse, seda peavad muidugi teised ütlema. Mida minu arvates praegu ootab
reakommunist parteilt?

Tooksin selle kohta mõned mõtted. Kõik me oleme nõus teesiga, et Partei peab koosnema
eesrindlikest inimestest. Praegu on see esmatähtis. Midagi nähtavat selles suunas aga ju ei toimu.
Kas siiski poleks õige aeg välja kuulutada parteiline mobilisatsioon perestroika toetuseks Eestis?

***

Materjalid kokku kogutud 2002. aasta sügiskuul.

Allikas:
http://web.zone.ee/eestieest/savisaar.pdf