Vanasti oli arvutitel RAM (random-access-memory) + HDD (hard-disk-drive), hiljem tuli pöörleva kõvaketta asemele SSD (solid-state-drive), nagu arusaadav eks?
üks on operatiiv-mälu, teine on kõvaketas andmete säilitamiseks, püsivalt salvestatud baidid, mis ei kustu kui arvuti on ilma elektrita.
Uuemal ajal on aga toimunud EESTI tehnilises keeles mingi aju mädanemine? ntx:
Samsung Galaxy Tab A9
Sisemine mälumaht: 64 GB.
Sisemälu: 4 GB
-------------------------------
MIS ASJAD NEED ON? mis vahe on sise- ja sisemise vahel?
See on nagu SITT ja MIILITS - mõlemad on pärit sise-organitest. 😜🤡😁
органы внутренних дел
Pakun välja töömälu 4GB ja salvestus-mälu 64GB, nad on:
- erineva kiirusega (nii lugemine kui kirjutamine, töömälu on 10x kuni 1000x kiirem salvestusmälust (pikem jutt, miks))
- erineva kirjutamise-lugemise PRINTSIIBIGA, üks on ajutine, teine on püsiv;
võrreldav sellega et räägid sõbrale ühe loo või kirjutad pliiatsiga paberile - erineva hinnaga - salvestusmälu on tunduvalt odavam gigabaidi kohta kui töömälu. Salvestusmälu prioriteet on suur salvestus-tihedus ja madal tootmise keerukus ja hind.
Töömälus ei tehta kunagi tööd KORRAGA kõigi andmetega mis salvestusmälus (vanasti KETTAL) leidub, pole ka füüsiliselt võimalik.
Ainult teatud osa kasutatakse, ntx loetakse kettalt film .mp4 formaadis ja näidatakse seda video-protsessori GPU kaudu ekraanil 1,5 tundi. Ka seda loetakse sisse ja näidatakse juppide kaupa, playeri mälukasutus jääb suht väikeseks.
või loetakse mingi jupp arvutimängust, mingi episood, level: Salvestusmälu -> RAM -> GPU -> Ekraan... ja siis mängid, kunagi ei loeta sisse TERVET mängu 150 GB
Protsess on umbes nagu käid raamatukogus ära ja loed kodus 1-3 raamatut, mitte ei püüa kogu raamatukogu seljas koju tassida.
Salvestusmälus asjad säilivad, nagu moos moosipurgis, töömälu on nagu soe õhk või suitsurõngad - vägagi tunnetatavad ja nähtavad, kuid need ei säili kui arvuti välja lülitatakse.
(Sooja õhu võngutamine mõne poliitiku suust nõuab samuti vähe energiat ja on kiire 😜🤣🤡, lubaduste teoks tegemine nõuab rohkem energiat ja ka aega)
- Töömälu ongi konstrueeritud nii, et ta oleks VÄGA KIIRE, muu pole tähtis.
- Igasugune PÜSIV kirje ehk baidid nõuavad andmekandja oleku püsivat muutmist, nagu SAVI sisse kiilkirja märkide pressimine, see aga nõuab energiat ja on aeglane.
Töömälu (opereerimise mälu) ei nõua püsimist, peamine et 1 ja 0, olemine ja mitteolemine oleks opereerimise kestel eristatavad ja nõuaks võimalikult vähe energiat oleku muutmiseks ja muutuks väga kiiresti.
---------------------------------------
Niisiis - 5000 a tagasi Mesopotaamias savisse vajutatud märgid on kestnud siiani, räägitud jutt on küll REAALNE kuid ajutine, kui seda ei salvestata mingil viisil.
Räägitud jutt on kah väga kiire ja nõuab vähe energiat, savisse kiilkirja kirjutamine on palju aeglasem ja energiamahukam.
Töömälus andmete töötlemine, konvertimine jms on kasutu kui tulemust ei salvestata püsivalt. Jutt mida kirja ei panda on tihti homseks ununenud.
© Hoolega tehtud muudatused tekstis pole säilunud:
"Ma ju kolmapäeval alles seivisin, kas ma eile oleks pidanud seda jälle tegema?"
RAM is significantly more expensive per byte than flash memory, primarily because RAM prioritizes speed and low latency while flash prioritizes high density and lower manufacturing complexity.
DRAM vs. NAND Flash: DRAM typically costs around $5.41/GB compared to $0.36/GB for SSD NAND flash, creating a price disparity of roughly 15 times.
Technical Drivers: Flash memory is cheaper because it uses NAND architecture which allows for multi-bit storage per cell (SLC, MLC, TLC, QLC) and benefits from 3D die stacking. In contrast, DRAM requires more transistors per bit, stricter performance specifications, and constant power to maintain data.
Performance Trade-off: While flash is vastly cheaper per gigabyte, it is significantly slower and cannot match the read/write speeds of RAM, which is why RAM remains essential for active processing despite its higher cost.
